Miks hakkasid hiidlased Kärdla elanikke «kohvilähkriteks» kutsuma?

Arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Oliver Orro avab Kärdla linna ebatavalist ajalugu. Rahulik ja roheline Hiiumaa keskus on tegelikult loodud tööstusalevina, millega kaasneb ka omapärane hüüdnimi.

Kärdla, Hiiumaa rahulik ja roheline pealinn, peidab endas üllatavat ajalugu – linn on tegelikult rajatud tööstusalevina, mitte tavalise asumina. Arhitektuuriajaloolane ja muinsuskaitsja Oliver Orro on süvenenud Kärdla kujunemislukku ning toob välja, kuidas see taust on jätnud jälje nii linna ilmele kui ka kohalikulle identiteedile.

Üks huvitavamaid kilde Kärdla ajaloost on hüüdnimi, mille hiidlased on andnud linna elanikele – «kohvilähkrid». Selle omapärase nimetuse taga peitub tõenäoliselt linna tööstuslik minevik ja sellega seotud eluolu, mis eristas Kärdla elanikke ülejäänud Hiiumaa rahvast.

Oliver Orro selgitab, et tööstusalevina loodud Kärdla planeerimis- ja ehituslahendused erinevad oluliselt tavalistest Eesti väikelinnadest. Linna struktuur, tänavate paigutus ja hoonestus peegeldavad tööstuslikku loogikat, mis on kujundanud seda kohta kuni tänaseni.

Kärdla lugu on üks näide sellest, kuidas Eesti väikelinnade näiliselt argine välimus võib varjata kihilisi ja põnevaid ajalugusid. Muinsuskaitse vaatenurgast on oluline mõista ja säilitada neid ainulaadseid kihistusi, mis annavad igale kohale tema eripärase iseloomu.