Oskar Poll uurib nõukogudeaegseid tätoveeringuid: kass tähendas vargust

Tätoveeringute uurija Oskar Poll selgitas saates 'Prillitoosis', et nõukogude ajal olid tätoveeringud eelkõige vangide, meremeeste ja sõjaväelaste pärusmaa. Populaarseimate sümbolitena toob Poll välja ankrud, pealuud ja deemonid, kuid ka kassi, mis tähistas vargust.

Nõukogudeaegsete tätoveeringute uurija Oskar Poll käis külas saates "Prillitoosis", kus ta avas tätoveerimiskultuuri olemust Nõukogude Liidu ajastul. Polli sõnul olid tätoveeringud tollal eelkõige kolme rühma – vangide, meremeeste ja sõjaväelaste – eneseväljendusvahend.

Kõige rohkem lasid end tätoveerida vangid, kes kasutasid erinevaid sümboleid grupikuuluvuse ning staatuse märkimiseks. Mereväe ja laevandusega seotud inimesed eelistasid ankruid, samas olid deemonid ja pealuud samuti laialt levinud motiivid.

Eriti huvitav on kassi sümbolika: Poll selgitas, et kassi kujutis kehale lasta tähendas seotust vargusega. Tätoveering toimis seega omamoodi krüptilise keelena, mis andis kuritegelikus maailmas edasi olulist teavet kandja tausta ja tegevuse kohta.

Polli sõnul oli tätoveering üldisemalt mingisse kindlasse sotsiaalse gruppi kuulumise näitaja. See täitis nõukogude ühiskonnas ühtaegu identiteedi kinnitamise ja grupilojaalsuse väljendamise rolli, olles kaugel tänasest dekoratiivsetest ja isiklikest tätoveerimismotiividest.