Eesti teadlased arendasid mudeli, mis ennustab südamehaigusi 30 aasta pärast

Tartu Ülikooli teadlased on koos rahvusvahelise meeskonnaga välja töötanud uuenduslikud prognoosmudelid, mis suudavad hinnata südame-veresoonkonna haiguste riski kolm kümnend ette. Uurimustöös kasutati sadade tuhandete Eesti inimeste terviseandmeid, mis võimaldab varem avastada riski ja alustada ennetavat ravi.

Südame-veresoonkonnahaigused jäävad Eestis suurimaks surma põhjustajaks, kuid paljudel juhtudel diagnostseeritakse seisund alles siis, kui haigusprotsess on juba kaugele arenenud. Tartu Ülikooli teadlased otsustavad seda probleemi lahendada innovaatiliste lahenduste kaudu, mis võiksid muuta ennetava arstiabi lähenemist.

Teadlasmeeskond töötas välja keerulised matemaatilised mudelid, mis analüüsivad inimese terviseavitust ja ennustavad potentsiaalset südamehaiguse riski kümnete aastate pärast. Mudeli täpsus saavutati tänu sageli Eestis kogutud biomeditsiinilisele andmestikule, millest oli osa sadade tuhandete inimeste terviseinfot. See andmestik andis teadlastele võimaluse luua statistiliselt usaldusväärne prognoosisüsteem.

Uus lähenemisviis võiks revolutsioneerida ennetavat meditsiini Eestis. Kui arst saab teada, et patsientil on märkimisväärne risk südamehaiguse tekkeks järgnevate kolmekümne aasta jooksul, saab ta ettevõtta varakult sekkumisi – soovitada elustiilivajutusi, määrata profilaktilisi ravimeid või sooritada rohkem uuringuid. See võib drastiliselt vähendada südame-veresoonkonna haiguste esinemist ja seonduvat surmastusmust.

Teadlased märgivad, et nende mudelid on eriti olulised rahvastikutasandil avalike tervisepoliitika kujundamisel. Kui teada, millistel inimestel on kõrgeim risk, saab tervishoiusüsteem ressursse ja sekkumisi paremini suunata neile, kes neid kõige rohkem vajavad. Järgmises etapis plaanitakse mudeleid edasi täiustada ja katsetada ka muude haiguste riski prognoosimiseks.