Eesti vajab presidentit, kes räägib tõtt otse

Orientalist Peeter Espak avaldab arvamust, et Eestile on vaja juhti, kes julgeb öelda tõed otse ilma diplomaatiliste sõnadeta. Ta kritiseerib, et poliitiline establishment nimetab ausate sõnade rääkimist kriisiks.

Eestis on aset leidnud midagi, mis ei ole seni tavaline olnud. Poliitilise koostöö traditsioonis nimetavad volinikud ja ametnikud ausaid ja teravaid seisukohavõtte ootamatult "kriisideks" ning "üliraskeks venitamiseks". See käitumine näitab, et ühiskonnas on tekkinud harjumus pea liiva alla pista asemel tegelikkusega silmitsi seista.

Peeter Espak toob välja, et presidendil kui rahva esindajal peaks olema julgus rääkida sõnu, mida mõnikord jääb poliitkorrektsusel ja diplomaatilisuse kõrval kõlama. Pidades meeles, et Eesti on väike rahvas suurte naabrite vahel, vajab ühiskond juhi, kes on paindlik, kuid ka printsiipiaalus.

Otsustavaks momendiks on see, kas poliitilised jõud suudavad omaks võtta, et ausus ja otsekoeline rääkimine on positiivne jõud, mitte barometer kriisist. Respektable diskussioon, olenemata teravusest, tugevdab demokraatiat, ei nõrgestä seda.

Eesti tugevus pole kunagi olnud juhis, kes kõik ja kõigiga lepib. Tugevus on juhis, kes seisab oma seisukohade eest, samas kuulates teisi ja adaptseerudes vajadusel. See tasakaal on see, mida nüüd eriti vaja on.