Hasartmängusektor silmitsi maksumaksmise keerukusega
Pärast seda, kui Riigikogu kogemata vastu võttis seaduse, mis vabastab hasartmängukorraldajad maksust, lubas tööstus vabatahtlikult maksu tasuda. Kuid praktiline teostamine osutub keeruliseks ja ebaselgeks.
MajandusNädala alguses avastati ootamatu vastuolu Eesti seadusandluses: Riigikogu oli juhuslikult vastu võtnud normatiivakti, mis vabastab hasartmängukorraldajad nende tavalistest maksukohustustest. Leid tekitas segadust nii valitsusasutustes kui ka tööstuses, tekitades vajaduse kiirel lahenduse leidmisel.
Palju hasartmängu ettevõteteid kiirustasid seejärel avaldusi andmisega, lubadesid vabaviisil jätkuvalt maksudega kaasa minna, ehkki seaduslik kohustus oli tehniliselt kadunud. Selliselt püüdsid nad säilitada oma maigu avalikes silmis ja vältida negatiivseid väärkäsitusi tööstuse suhtes.
Kuid nüüd selgub, et vabatahtliku maksusüsteemi kehtestamine on märksa keerulisem kui esialgu arvati. Ettevõtted seisavad silmitsi praktiliste ja õiguslike takistustega, mis muudavad nende lubaduste täitmise komplitseerituks. Maksuhalduri esindajad peavad arutama, kas selliseid vabatahtlikke makselaekumisi on nende süsteemis võimalik õigesti käsitleda ja mille alusel neid kontrollida.
Aga jne ekspert märkis, et lahenduse leidmine võib võtta aega ja nõuda erinevate osapoolte vahelist koordinatsiooni. Seni püsib olukord ebaselgusena, mis sunnib hasartmänguettevõtteid ootama selgeid juhiseid võimu poolt.