Noorte turvalisus noorsootöös: kuhu on kadunud kutsealane eetika?

Martti Martinson käsitleb arvamustekstis noorsootöös ja huvihariduses esinenud juhtumeid, kus spetsialistide käitumine ei vasta kutse-eetika ega ühiskonna standarditele. Autor rõhutab, et noorte arengukeskkond peab olema esmajärjekorras turvaline.

Arvamus

Viimastel aastatel on avalikuks tulnud mitmed murettekitavad juhtumed noorsootöö ja huvihariduse sektoris, kus noorte juhendamisega tegelevate spetsialistide käitumine on rikkunud kutsealaseid norme ja ülekoheldud ühiskonna usaldust. Need sisikad on paljastanud süsteemsetuma probleemi, mis vajab süsteemsete lahenduste vastuvõtmist.

Noorsootöö ja huviharidus on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega valdkonnad, kus täiskasvanud võtavad vastutuse noorte kasvu ja arengu eest. Kui juhendajad rikkuvad selles usalduse süsteemis seadnud eetikastandardeid, tekib sügav kahju mitte ainult konkreetsetele noortele, vaid kogu valdkonna usaldusväärsusele. Kutsealane eetika ei ole valikuline nõue, vaid kohustuslik alus, mis peab tagama, et iga noor tunneb end juhendaja juures turvalise ja kaitstud tundma.

Autor väidab, et kuigi taolised juhtumid võivad tunduda erandlikud, ei ole nad siiski juhuslikud. See sotsiaalne reaalsus nõuab sisetõrget ja sügavamaid muutusi selles valdkonnas. Tarvitseb üle vaadata nii väljaõppe standardi, järelevalve mehhanismid kui ka organisatsiooniline kultuuri.

Noorte arengukeskkond peab olema turvaline esmajärjekorras. Selleks on vaja kõikidest osapooltelt – juhendajatelt, organisatsioonidelt, reguleerijatelt ja ühiskonnalt – konkreetse pühendumuse ja vastutuse tunnetust. Ainult sel viisil saame tagada, et noorte harimine ja arengu toetamine toimub austuse, professionaalsuse ja eetika vaimu all.