1400 aasta vanune leid: langobardi naine sai kaks rasket peavigastust

Arheoloogid avastasid langobardi naiseskeleti, mis kannab kahe raske peavigastuse jälgi – ühe terariistad tekitatud hoobi ja ühe tugeva löögi. See teeb temast esimese otsese tõendi inimestevahelise vägivalla kohta langobardi naiste seas, seades kahtluse alla seni meestekeskse arusaama germaani hõimu sõjapidamisest.

Umbes 1400 aastat tagasi elas langobardi naine, kes talus kahte rasket peavigastust – ühe terariistaga tekitatud hoobi ja ühe võimsa löögi. Nüüd tõestab tema skelett midagi, mis muudab ajaloolaste seniseid arusaamu germaani hõimude sõjalistest tavadest.

Unikaalne leid ajaloos

Langobardid on ajaloos tuntud kui ägedalt sõjakad germaani hõim, kuid kõik varasemad arheoloogilised tõendid vägivallajuhtumite kohta pärinevad meeste skelettidelt. Naiseskelett T46, nagu teadlased leidu nimetavad, on esimene omataoline – otsene füüsiline tõend selle kohta, et ka langobardi naised osalesid toonases vägivallas või sattusid selle ohvriks.

Kaks peavigastust, kaks lugu

Skeleti uurimisel tuvastati kaks eraldiseisvat peavigastust. Üks on iseloomulik terariistavigastus, mis viitab hoolikale löögile terava esemega. Teine vigastus on tõenäoliselt tugeva nüri esemega tekitatud. Mõlemad vigastused olid tõsised, kuid luu paranemise jäljed näitavad, et naine elas mõlemast üle – ta oli haavatud, kuid murdmatu.

See avastus seab kahtluse alla seni domineerinud ajalookäsitluse, mille kohaselt piirdus langobardi vägivald vaid meestega. Teadlaste hinnangul viitab leid sellele, et naised olid toonases ühiskonnas aktiivsemad osalejad – kas lahingus, tülides või mõnes muus konfliktis –, kui seni arvatud on.