Ajalooline läbimurre: arstid siirdasid inimesele esmakordselt sea maksa ja neerud

Meditsiiniajaloos esikordselt siirdasid arstid ajusurnud inimesele üheaegselt geneetiliselt muundatud sea maksa ja kaks neeru. Elundid töötasid inimorganismis ligi viis päeva.

Meditsiiniteaduses on saavutatud ajalooline verstapost: kirurgid siirdasid esmakordselt ajusurnud patsiendile korraga geneetiliselt muundatud sea maksa ning kaks neeru. Transplanteeritud elundid funktsioneerisid inimkehas ligi viis päeva, mis avab uued võimalused xenotransplantatsiooni ehk loomalt inimesele elundite siirdamise valdkonnas.

Miks see läbimurre oluline on

Xenotransplantatsioon on olnud meditsiiniteadlaste fookuses juba aastakümneid, kuna elundidoonorite nappus on ülemaailmne probleem, mis nõuab tuhandete patsientide elusid igal aastal. Sea elundeid peetakse perspektiivseks alternatiiviks tänu nende suuruse ja füsioloogilise sarnasuse tõttu inimese omadega. Geneetilise muundamise abil on teadlased püüdnud vähendada riski, et inimkeha transplanteeritud elundi tagasi lükkab.

Viis päeva toimivat elundit

Asjaolu, et sea maks ja neerud töötasid inimorganismis ligi viis päeva, on märkimisväärne tulemus ning näitab, et geneetiliselt kohandatud sea elundid suudavad inimkehas toimida. Varasemad katsed on tavaliselt lõppenud kiirete äratõukereaktsioonidega. See katse viitab sellele, et teadus liigub järk-järgult lähemale olukorrale, kus loomade elundid võiksid tulevikus päästejagukorraliselt inimeste elusid.