Analüüs: Kas sotsid peaksid ühinema Eesti 200-ga?

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütleb, et liitumisläbirääkimisi Eesti 200-ga pole toimunud. Eesti 200 esimees Kristina Kallas kinnitab, et on räägitud koostöövõimalustest, kuid mitte ühinemisest. Analüüs käsitleb, kas liberaalsete erakondade ühinemine oleks Eesti poliitmaastikul mõttekas.

Eesti poliitmaastikul on viimasel ajal sagenenud spekulatsioonid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Eesti 200 võimaliku ühinemise üle. Mõlema erakonna esimehed on aga selgelt sõna võtnud: formaalseid liitumisläbirääkimisi pole peetud.

Juhid eitavad läbirääkimisi

Lauri Läänemets, SDE esimees, kinnitas, et «liitumisläbirääkimisi Eesti 200-ga pole olnud». Kristina Kallas, Eesti 200 esimees, lisas, et on küll arutatud, «kuidas liberaalsed erakonnad võiksid koostööd teha», kuid ühinemisest pole juttu olnud. Samuti mainib Kallas, et vestlusi on peetud roheliste ja Reformierakonnaga.

Mida ühinemine tähendaks?

Analüütikud on juhtinud tähelepanu sellele, et mõlemal erakonnal on langev toetusreiting ja väiksematel erakondadel on Eesti valimiskünnise ületamine üha keerulisem. Ühinemine võiks teoreetiliselt luua tugevama vasakliberaalse alternatiivi, kuid ideoloogilised erinevused sotsiaaldemokraatide ja liberaalide vahel muudavad selle praktiliselt keeruliseks.

Poliitilise koostöö eri vormid — alates valimisliidust kuni täieliku ühinemiseni — on Eesti poliitikas esinenud varemgi. Siiski näitavad mõlema juhi avaldused, et lähiajal suuri institutsionaalseid muutusi oodata pole. Küsimus jääb õhku: kas vajadus säilitada poliitiline relevantsus sunnib neid erakondi tulevikus siiski lähemale?