Arvamus: Eesti külaelu hävitamine nõukogude ajal vajab mäletamist

Ajakirjanik Erkki Bahovski soovitab Heiki Pärdi uut raamatut neile, kes igatsevad Eesti NSV järele. Raamat käsitleb küla- ja maaelu hävitamist pärast Teist maailmasõda ning annab selge pildi nõukogude aja tegelikust pärandist.

Nostalgia nõukogude aja järele on Eestis aeg-ajalt tõusev teema — eriti nende seas, kes väidavad, et praegune aeg on kuidagi hullem kui ENSV-aeg või et poliitikud nagu Mart Laar hävitasid Eesti põllumajanduse. Erkki Bahovski leiab aga, et selliste väidete kummutamiseks on nüüd käepärane ja mõjus vahend: Heiki Pärdi viimane raamat.

Pärdi teos käsitleb küla- ja maaelu süsteemset lammutamist Eestis pärast Teist maailmasõda. Raamat toob lugejani konkreetsed faktid ja inimlikud lood sellest, mis nõukogude kollektiviseerimine ja sunniviisiline ümberkorraldamine eesti talurahvaga ning maapiirkondadega tegelikult tegi. Bahovski hinnangul peaks see teos olema kohustuslik lugemine kõigile, kes eelistavad minevikku roosade prillide läbi vaadata.

Nõukogude nostalgiat esineb ühiskonnas mitmel kujul — mõnikord on see siiras igatsus kindluse ja stabiilsuse järele, mõnikord aga teadlik ajalooliste faktide moonutamine. Pärdi raamat pakub mõlemale grupile vastukaaluks dokumenteeritud ajalugu, mis räägib kadunud küladest, sundkollektiviseerimisest ja inimpõlvede elutöö purustamisest.

Bahovski sõnum on selge: enne kui hakata kahetsema mingit ajaloolist perioodi või süüdistama kaasaegseid poliitikuid mineviku hädade eest, tasub tutvuda sellega, mis tegelikult toimus. Ja praeguste raskuste kiuste võib rõõmu tunda juba sellestki, et Eesti riik ja rahvas on elus ning vabad.