Arvamus: Eesti suurim relvaoht ei ole enam maffia, vaid Venemaa

Advokaadibüroo Sorainen asutaja Aku Sorainen ja jurist Ulrika Paavle leiavad, et Eesti relvapoliitika tuleb ümber kujundada laiapõhjalise riigikaitse teenistusse. Autorite hinnangul peaks riigi relvapoliitika soodustama relvakäsitsemise õppimist, mis on üks olulisimaid eeldusi kaitsetahte kujunemisel.

Kaks õigusvaldkonna esindajat — advokaadibüroo Sorainen asutaja ja Soome reservohvitser Aku Sorainen ning sama büroo jurist Ulrika Paavle — on avaldanud seisukoha, mille kohaselt on Eesti relvapoliitika strateegiliselt vananenud. Tänapäeva julgeolekuolukorras pole peamine oht enam organiseeritud kuritegevus, vaid ida naaber Venemaa.

Autorite hinnangul tuleks Eesti relvaõigust vaadata uue pilguga — nimelt laiapõhjalise riigikaitse kontekstis. Relv ei ole pelgalt ohtlik ese, mida reguleerida ja piirata; see on ka vahend, mille käsitsemisoskus võib kriisiolukorras osutuda ühiskonnale elutähtsaks. Seega peaks seadusandlus aktiivselt toetama kodanike võimekust relvaga ümber käia, mitte seda tarbetult takistama.

Sorainen ja Paavle rõhutavad, et relvakäsitsemise oskus on üks olulisimaid eeldusi kaitsetahte tekkimisele. Ühiskond, kus inimesed oskavad ja julgevad vajadusel riiki kaitsta, on vastupidavam kui üks, kus see teadmus ja kogemus puuduvad. Praegune relvapoliitika ei pruugi seda eesmärki toetada piisaval määral.

Arvamusloo autorid kutsuvad üles relvapoliitika terviklikule ülevaatamisele, et see peegeldaks Eesti tegelikku julgeolekukeskkonda ja toetaks ühiskonna valmisolekut kaitsta end sõjalise ohu korral.