Arvamus: Ohvristaatuse kultus kahjustab ühiskonda

Fookuse toimetaja Martin Ehala kirjutab, et ühiskond on läinud võrdsuse ja õiguste absolutiseerimisega äärmusesse. See suundumus kahjustab kogu ühiskonda tervikuna.

Mida tähendab see, et ohvriks olemine on muutunud prestiiži allikaks? Fookuse toimetaja Martin Ehala arutleb, kuidas kaasaegne ühiskond on jõudnud punkti, kus võrdsuse ja õiguste taotlemine on muutunud omaette eesmärgiks – ning mitte alati tervislikuks.

Ehala hinnangul ei ole probleem õiguste ja võrdsuse kui selliste taotlemises. Küsimus on pigem selles, kuidas need väärtused on muutunud absoluutseks ning kuidas ohvristaatus on omandanud ühiskonnas erilise moraalse kaalu. Kes suudab end esitleda ohvrina, saab automaatselt moraalse eelise debatis – sõltumata argumentide sisulisest kvaliteedist.

See suundumus avaldub igapäevaelus mitmel kujul: inimesed konkureerivad selle nimel, kes on rohkem kannatanud, kes on enam tõrjutud, kelle häält on vähem kuulda võetud. Sellises keskkonnas muutub konstruktiivne dialoog keeruliseks, sest argumentide asemel loeb identiteet ja kogemus.

Ehala rõhutab, et tasakaalust väljas lähenemine õigustele ja võrdsusele kahjustab lõpuks neid endidki, keda see peaks kaitsma. Ühiskond, kus ohvristaatus annab eeliseid, loob stiimulid passiivsuseks ja vastutusest kõrvalehoidumiseks. See on ohtlik nii üksikisiku kui ka kogu kogukonna seisukohalt.

Kui soovime tõeliselt õiglast ja toimivat ühiskonda, peame leidma tee tagasi vastutuse, agentsuse ja sisulise dialoogi juurde – ilma et keegi peaks end ohvriks mängima selleks, et olla kuulda võetud.