Arvamus: Vastseliina koolipeksmine paljastas haridussüsteemi häbiväärsed varjatud haavad

Loodusainete õpetaja Kadri Pulk kirjutab, et Vastseliinas aset leidnud grupiviisiline koolipeksmine ei ole lihtsalt üks äärmuslik juhtum, vaid sügavam sotsiaalne diagnoos. Pulk nõuab koolidelt läbipaistvust ning bioloogiliste argpüksude viivitamatut eemaldamist kooliõuelt.

Vastseliina kooliõuel toimus hiljuti grupiviisiline peksmine, mille ohvriks langes kuuenda klassi poiss. Seitset ründajat pealt vaatas vaikides ligi kakskümmend kaasõpilast – keegi ei sekkunud, keegi ei karjunud appi. Kadri Pulk, loodusainete õpetaja, leiab, et see episood on midagi enamat kui üksik ehmatav uudis.

Vaikimine on kaasosalus

Pulk rõhutab, et passiivne pealtvaatamine on omaette probleem. Kahekümne lapse hääletu ring vägivalla ümber ei tähenda mitte neutraalsust, vaid tegelikult ründajate toetamist. Selline käitumine on sotsiaalse arguse avalik näitamine, mis tuleb koolides nimetada oma õige nimega – kaasosalus.

Õpetaja hinnangul on tõsisem probleem aga asjaolu, et koolid kipuvad taolisi juhtumeid maha vaikima. Avaliku läbipaistvuse asemel eelistatakse asju "pere sees" lahendada, mis tähendab tegelikkuses, et ohver jääb üksi ja ründajad saavad selge sõnumi: tagajärgi ei tule.

Struktuurne muutus on hädavajalik

Pulk nõuab konkreetseid meetmeid: bioloogilised argpüksid – nii aktiivsed ründajad kui ka need täiskasvanud, kes vägivalla eest silmad kinni pigistavad – tuleb koolikeskkonnast viivitamatult eemaldada. Kool peab olema turvaline koht, mitte areen, kus tugevam saab nõrgemat karistuseta rünnata.

Kirjutis on üleskutse haridusasutustele lõpetada kinnimätsimine ja tunnistada, et koolivägivald on süsteemne probleem, mis vajab avalikku ja julgust nõudvat lahendust.