Bakterid võivad muutuda plastisöögis, näitab uuring

Teaduslikud uuringud näitavad, et paljud bakteriliigid maailmas on võimelised plastimaterjali lagundama ja sööma. See avastus annab lootust keskkonna plastireostuse vähendamiseks looduslike bioloogiliste lahenduste kaudu.

Plastireostus jääb üheks suurimaks keskkonnatingimuste ohutegurite hulka, kuid loodusel võib olla pakkuda ennetamatuid lahendusi. Teadlaste uuring paljastab, et peaaegu kõik bakterid võivad potentsiaalselt osutuda plastisööjateks, lagundades ja seedides erinevaid plastiliike.

Plastiosakeste hulk jätkab kasvamist kõikjal maailmas – ookeanites, pinnases ja isegi inimese organismi koest. Selle kõrval arvestatav leidus on see, et elu ise on jõudnud kohanemisele selle probleemiga. Miljonid bakteriliigid maailmas võimaldavad potentsiaalselt plastimolakulide lagunemist ning nende bioloogilist teisendamist.

Teadusuuringud näitavad, et bakteriaalne lagundamine võib osutuda üks keskkonda säästvamaid plastireostuse lahendusi. Erinevalt füüsilisest ja keemilisest taaskasutusest ei tekita mikrobaalse lagundamise protsess sama palju energiat ega õhusaastet. Ennast kohandavad bakterid võivad teoreetiliselt kasutada plastikku otse energia- ja toiteallikana.

Kuid kuigi tulemused on julgustava laadiga, peavad teadlased veel lahendama mitmeid juhtumeid. Praegu töötletakse laboratooriumides kontrollitud tingimustes, kus bakteriaalse plastilagunemise protsess on aeglane. Teadusvaldkond otsis paremaid viise, kuidas kiirendada neid protsesse ning rakendada neid industriaalses mastaabis.

Arvandmete kohaselt riskib 99 protsenti maailma plastivist jääda lagundamata, välja arvatud juhul, kui teadlased saavad selle keerulise bioloogilise probleemi lahendada. Bakteriaalne lagundamine näib olevat üheks kõige lootustandvamast teest, mis aitaks maailma paremaks muuta.