Balti riigid otsivad Ukrainalt pommivarju eksperditeadmisi droonirünnakute hirmus

Balti riikides on kasvanud huvi Ukraina kogemuste vastu pommivarjendite ehitamisel, kuna drooniintsidendid Balti õhuruumis on muutunud sagedasemaks. Üle nelja aasta kestnud sõda Venemaaga on andnud Ukrainale ainulaadse teadmiste pagasi tsiviilkaitse ja varjendite valdkonnas.

Balti riigid — Eesti, Läti ja Leedu — pöörduvad üha enam Ukraina poole, et õppida pommivarjendite ehitamise ja tsiviilkaitse korraldamise kogemusest, mille Kiiev on omandanud enam kui neljaaastases sõjas Venemaaga. Huvi on kasvanud märgatavalt pärast seda, kui Balti riikide õhuruumi rikkumiste arv on viimasel ajal tõusnud.

## Droonioht sunnib tegutsema

Sagenevad droonide ja teiste õhusõidukite intsidendid Baltimaade kohal on andnud selge signaali, et piirkonna riigid peavad tõsisemalt valmistuma võimalikeks õhurünnakuteks. Ukraina on selles valdkonnas omandanud hindamatuid praktilisi teadmisi, kuna riigi linnad on pidanud toime tulema massiliste raketirünnakute ja droonilöökidega juba alates 2022. aasta veebruarist.

Ukraina kogemus hõlmab nii varjendite rajamist, elanikkonna teavitamist kui ka kiirreageerimissüsteemide ülesehitamist. Need teadmised on praegu Balti riikide jaoks eriti väärtuslikud, arvestades piirkonna julgeolekuolukorra pingestumist.

## Baltimaad tugevdavad kaitsevalmisolekut

Balti riigid on NATO liikmetena viimastel aastatel järk-järgult suurendanud oma kaitsekulutusi ja tugevdanud tsiviilkaitset. Ukraina sõjakogemuse rakendamine võimaldab neil vältida korduvaid vigu ja kasutada juba tõestatud lahendusi. Koostöö hõlmab nii vahetut teabevahetust kui ka võimalikke ühisõppusi tsiviilkaitsestruktuuride jaoks.

Piirkonna julgeolekueksperdid on rõhutanud, et Ukraina näide tõestab, kuidas hästi korraldatud tsiviilkaitse suudab päästa elusid isegi intensiivsete õhurünnakute tingimustes. Balti riikide valitsused on seetõttu muutnud pommivarjendite küsimuse üheks prioriteediks oma kaitseplaneerimises.