Bart Cosijn: Tallinnas ei mõisteta funktsionaalsuse ja ilu seost

Tallinna linna koalitsioon keeldub tunnistamast, et avaliku ruumi väärtus ulatub pelgast funktsionaalsusest kaugemale. Elanikud ja ettevõtjad mõistavad seda seost, kuid linn nendega ei konsulteeri. See kujuneb üha suuremaks probleemiks linna tuleviku elamiskõlblikkuse seisukohalt.

Tallinna praegune koalitsioon juhib linna loogikaga, mis seab esikohale üksnes tehnilist laadi funktsionaalsuse — kas tee viib ühest punktist teise, kas tänavavalgustus toimib, kas plats on kasutatav. Ent selline lähenemine jätab kõrvale midagi olulist: avaliku ruumi esteetilise ja sotsiaalse väärtuse, mis mõjutab otseselt seda, kas inimesed soovivad linnas elada, töötada ja aega veeta.

Funktsionaalsus ja ilu pole vastandid — need on ühe mündi kaks külge. Hästi kavandatud tänav ei ole ainult liiklussõlm, vaid ka kohtumispaik, identiteedi kandja ja heaolu looja. Seda on tõestanud arvukad Euroopa linnad, kus avaliku ruumi kvaliteeti käsitletakse strateegilise investeeringuna, mitte kuluna.

Elanikud jäetakse kõrvale

Eriti murettekitav on see, et Tallinna linn ei kaasa otsustusprotsessidesse neid, keda need otsused kõige rohkem puudutavad — elanikke ja kohalikke ettevõtjaid. Teistes Põhjamaade ja Lääne-Euroopa linnades on kaasamine linnaarendusse muutunud standardiks, kuid Tallinnas jääb see sageli pelgalt formaalsuseks või jäetakse üldse tegemata.

Tulemuseks on avalikud ruumid, mis küll täidavad oma minimaalset ülesannet, kuid ei paku elanikele uhkust ega kuuluvustunnet. See on pikaajaline probleem: inimesed, kellele on valikuvõimalus, eelistavad elada linnades, mis pakuvad enamat kui üksnes infrastruktuuri. Tallinnal on potentsiaali olla maailmatasemel linn — ajalugu, arhitektuur ja asukoht soodustavad seda —, kuid see potentsiaal jääb realiseerimata, kui juhtimine lähtub lühiajalistest kuluarvestustest.

Muutus on vajalik

Lahendus pole kallis ega keeruline: tuleb hakata küsima elanike arvamust ja võtma nende vastuseid tõsiselt. Tuleb investeerida projekteerimisse, mis arvestab nii funktsionaalsete kui ka esteetiliste vajadustega. Ja tuleb mõista, et linna atraktiivsus on majanduslik vara — see tõmbab ligi elanikke, turiste ja investoreid. Tallinn seisab valiku ees: kas jätkata minimalistliku haldusloogikaga või astuda samm edasi ning ehitada linn, millega selle elanikud saaksid tõeliselt uhkust tunda.