Brüssel lubab rajada migrandikeskusi väljaspool ELi piire

Euroopa Liit on andnud rohelise tule migrandikeskuste rajamiseks väljaspool ELi piire. Eestile oleks kasulikum, kui sellised keskused tekiksid Euroopa Komisjoni algatusel, mitte liikmesriikide eraldi kokkulepete tulemusena. Esimesed kokkulepped sünnivad tõenäoliselt siiski konkreetsete riikide vaheliste läbirääkimiste tulemusena.

Euroopa Liit on teinud olulise sammuna migratsioonipolitikas, lubades uue määruse alusel rajada deporteeritavate migrantide hoidmiskeskusi väljaspool liidu piire. Otsus avab ukse lepingutele kolmandate riikidega, kuhu saab suunata väljasaadetavaid isikuid enne nende koduriiki tagasisaatmist.

Eestile kasulikum komisjoni juhtimine

Eesti seisukohast oleks kõige soodsam lahendus, kui sellised migrandikeskused tekiksid Euroopa Komisjoni initsiatiivil, mitte üksikute liikmesriikide sõlmitud kokkulepete tulemusena. Komisjoni juhitud lähenemine tagaks ühtsema poliitika ning väiksematel riikidel oleks kergem ühiselt läbi räägitud tingimustega liituda, ilma et neil tuleks ise mahukaid kahepoolseid lepinguid sõlmida.

Praktikas on siiski oodata, et esimesed sellised keskused sünnivad konkreetsete riikide omavaheliste kokkulepete põhjal. Suurematel liikmesriikidel on rohkem poliitilist ja majanduslikku mõjujõudu, et kolmandate riikidega läbi rääkida, ning nad on motiveeritud kiirelt tegutsema, arvestades survet migratsiooniteema suhtes siseriiklikult.

Uus määrus muudab reegleid

Uus ELi määrus on mõeldud selleks, et leevendada survet piiridel ja kiirendada nende isikute väljasaatmist, kellel puudub õigus ELis viibida. Migrandikeskused väljaspool liidu piire on üks vahenditest, millega liikmesriigid loodavad muuta tagasisaatmisprotsessi tõhusamaks. Sarnast mudelit on juba katsetanud mõned Euroopa riigid, näiteks Itaalia Albaaniaga sõlmitud lepingu raames.