Columbia Ülikooli teadlased selgitasid stratosfääri jahtumise põhjuse

Maa pind soojeneb, kuid stratosfäär on aastakümneid jahtunud – ja nüüd on Columbia Ülikooli teadlased lõpuks selgitanud, mis seda protsessi juhib. Uus uuring keskendub süsinikdioksiidi ja infrapunakiirguse koosmõjule atmosfääri ülemistes kihtides. Avastus aitab paremini mõista inimtekkelise kliimamuutuse mehhanisme.

Columbia Ülikooli teadlased on teinud läbimurde kliimauuringutes, tuvastades täpse füüsikalise mehhanismi, mis põhjustab stratosfääri pideva jahtumise. Kuigi maapind ja atmosfääri alumised kihid soojenevad jätkuvalt, on kõrgel stratosfääris täheldatud vastupidist trendi juba aastakümneid – nähtust, mida peetakse üheks olulisemaks inimtekkelise kliimamuutuse tunnuseks.

Miks stratosfäär jahtub?

Seni on teadlased seda paradoksi küll mõõtnud, kuid täpne mehhanism on jäänud ebaselgeks. Uus Columbia Ülikooli uuring selgitab, kuidas süsinikdioksiid ja infrapunakiirgus atmosfääri ülemistes kihtides omavahel keerukalt mõjuvad. Just see vastasmõju on võtmetegur, mis selgitab stratosfääri temperatuuri langust.

CO kahekordne roll kliimas

Uuringu põhijäreldus on, et süsinikdioksiid ei toimi atmosfääri eri kihtides ühtemoodi. Alumistes kihtides toimib see kasvuhoonegaasina, soojust kinni hoides, kuid ülemistes kihtides kiirgab see soojust kosmosesse, põhjustades jahtumist. Mida rohkem CO atmosfääri koguneb, seda tugevamalt see kahekordne efekt avaldub – maapind soojeneb, stratosfäär jahtub.

Avastus on oluline samm kliimamudelite täpsustamisel. Teadlaste sõnul aitab mehhanismi parem mõistmine prognoosida tulevasi kliimamuutusi täpsemalt ning annab uue vaatepunkti inimtegevuse mõju hindamiseks kogu atmosfäärile tervikuna.