Eesti EMO arst: paljudele juhtudele pole siiani selget alternatiivi

Üle poole EMO-sse pöördujatest ei vaja tegelikult kiiret meditsiiniabi ning võiksid piirduda perearsti vastuvõtuga. EMO arst selgitab, et probleem pole alati vales pöördumiskohas – lihtsalt paljudel juhtudel puudub patsientidel arusaadav alternatiiv.

Eesti Haigekassa ja Eesti Haiglate Liidu statistika kohaselt ei nõua enam kui pooled erakorralise meditsiini osakondadesse (EMO) saabuvad patsiendid tegelikult kiiret arstiabi. Teoreetiliselt võiksid need inimesed saada vajalikku abi perearsti vastuvõtul, mitte EMO-s.

Ometi ei tähenda see automaatselt, et patsiendid pöörduvad valesse kohta. EMO arstide sõnul on probleemi tuum hoopis selles, et tervishoiusüsteemis puuduvad paljudel juhtudel selged ja arusaadavad alternatiivid. Inimesed ei tea sageli, kuhu mure korral pöörduda, ning EMO tundub lihtsaima ja kindlaima lahendusena.

Süsteemi kitsaskohad

Perearsti juurde pääsemine on sageli keeruline – vastuvõtuajad on pikad ning õhtuti ja nädalavahetustel pole perearst kättesaadav. See sunnib patsiente otsima abi EMO-st, isegi kui nende seisund pole eluohtlik. Lisaks puudub paljudel inimestel selge teadmine sellest, milliseid teenuseid pakuvad kiirabi, valveperearstid ja muud tervishoiuasutused.

Erakorralise meditsiini spetsialistid rõhutavad, et lahenduseks ei ole pelgalt patsientide noomitamine vale pöördumiskoha pärast. Esmalt tuleb luua toimiv alternatiivne süsteem, mis oleks inimestele arusaadav ja kättesaadav. Alles siis saab oodata, et EMO-sse pöördujate arv väheneb ja osakond saab keskenduda tõeliselt erakorralistele juhtumitele.