Eesti SKP järgi Euroopa keskmisega võrreldes

Eurostati uusimate andmete põhjal on Euroopa Liidu liikmesriikide sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta märkimisväärselt erinev. Rikkaimate ja vaeseimatest riikide vahel on suured erinevused, millest selgub ka Eesti positsiooni majanduslikus võrdluses.

Euroopa Liidu statistikaametil Eurostati andmetel näitab ostujõu pariteedil (PPS) arvutatud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta märkimisväärseid erinevusi liikmesriikide vahel. Uuringu kohaselt ulatub see näitaja kõrgeimas juhtumis 239 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, samas kui madalaimad väärtused jäävad 68 protsendile.

Ostujõu pariteedi alusel arvutamine annab paremini ettekujutuse kodanike tegelikust ostuvõimest erinevates riikides, kuna see arvestab iga riigi kohaliku hinnatasemega. Seega on antud näitaja usaldusväärsem kui muud majanduslikud võrdlused, mis ei võta kohalikke majandusolusid arvesse.

Eesti positsioon Euroopa majanduslikul kaardil on muutunud viimastel aastatel märkimisväärselt. Riik on suutnud saavutada olulist majanduslikku kasvu ja lähenemine Euroopa Liidu keskmisele näitajale jätkub. Selle tendentsi taga on Eesti teaduspõhine majandus, edukas digitehnoloogia sektor ja soodsad ärakasutamis- ning investeerimiskeskkond.

Vaeseimatest ja rikkaimatest riikidest on see uurimus oluline näitaja, mis peegeldab majanduslikku ebavõrdsust liidu sees. Andmed aitavad riikidel planeerida tulevaseid majanduspoliitika meetmeid ja investeeringuid, millega suurendada oma kodanike heaolu ja majanduslikku jõudu.