Eesti valitsus nõustus ELi immigrantide sundümberjagamisega

Michali valitsus toetas Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi ülevõtmist Eesti õigusesse, mis märgib radikaaalset muutust Eesti immigratsioonipoliitikas. Eesti on esimene ELi riik, kes reformi heaks kiidab, kuigi Isamaa kritiseerib otsust skandaalsena.

Valitsuse otsus toetada Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reformi tähendab märkimisväärset kursikorrektiooni Eesti välismaalaste poliitika osas. Varasemalt oli Eesti ühele neist Euroopa Liidu liikmesriikidest, kes immigrantide sundümberjagamisele vastu seisis. Michali valitsuse minekumine reformi poolt näitab valitsuskoalitsiooni nõudlikkuse muutumist rahvusvaheliste kohustuste ees.

Seadusandluses esines esimese lugemise käigus oluline moment, kui riigikogu koalitsiooni hääletus lükkas tagasi Isamaa poolt esitatud ettepaneku reformi vastu seista. See näitab, et reformi heakskiit on siiski toetatud selge häälteenamusega ja et koalitsiooni partnerid on ühisele seisukohale jõudnud.

Eesti staatuse saamine esimese ELi riigina, kes uut rändepõhist õigusraamistikku heaks kiidab, asetab riigi juhtiva rolli Euroopa integratsiooniga seonduvates küsimustes. See pöördumine märgib, et välispoliitiline ja siseriiklik käsitlus immigratsiooniteemaliste õigusaktide suhtes on muutunud pragmaatilisemaks ja Euroopa Liidu standardite omaksevõtmiseks avatumaks.

Isamaa poliitikud, sealhulgas riigikogu liige Henn Põlluaas, on otsuse suhtes kriitilised ja juhivad tähelepanu, et tegemist on immigratsioonipoliitikas radikaalse murranguga. Kriitika keskendub küsimusele, kas Eesti on piisavalt kaalunud seadusemuudatuse võimalikke mõjusid rahvuse säilitamise ja sotsiaalkohesiooni aspektist.