Eesti valmistub halvimaks: loomakorjuste massihauad on juba välja valitud

Sigade Aafrika katku ja suu- ning sõrataudi kõige kriitilisema leviku korral on Eestis ette valmistatud spetsiaalsed asukohad loomakorjuste matmiseks. Massihaudade kasutusele võtmine on osa halvima stsenaariumi tegevuskavast. Selline ettevalmistus näitab, et ametiasutused võtavad loomataudide leviku ohtu tõsiselt.

Eesti ametiasutused on valmistunud halvimaks võimalikuks stsenaariumiks, mille kohaselt on juba eelnevalt välja valitud asukohad loomakorjuste massiliseks matmiseks. See puudutab eelkõige sigade Aafrika katku ning suu- ja sõrataudi ulatuslikku levikut.

Miks massihauad?

Loomataudide puhangute korral, kus ohvreid on väga palju, ei ole tavapärased hävitusmeetodid alati piisavalt kiired ega tõhusad. Massimõõdus loomade hukkumise korral muutuvad alternatiivsed lahendused hädavajalikuks, et tõkestada nakkuse edasist levikut keskkonda ja teistesse karjadesse.

Sigade Aafrika katk on Euroopas juba aastaid tõsine oht ning suu- ja sõrataud võib laieneda kiiresti üle piiride. Mõlemad taudid võivad põhjustada ulatusliku loomade massilise hukkumise, mille tagajärgedega toimetulemiseks peab riik olema ette valmistunud.

Eelnevalt valitud asukohad

Eelnevalt kindlaks määratud matmisasukohad võimaldavad kriisiolukorras tegutseda kiiresti ilma lisaaega raiskamata sobivate alade otsimisele. Sellised asukohad valitakse tavaliselt hoolikalt, arvestades mullakoostist, põhjavee kaitset ning kaugust asulatest ja veekogudest.

Ettevalmistused tõsisteks loomataudikriisideks on osa laiemast veterinaar- ja kriisiohje süsteemist, mis aitab minimeerida nii majanduslikku kahju kui ka keskkonnariski.