Eesti vananenud maksejõuetuse süsteem võib muutuda kurjategijate varjupaigaks

Konkurentsiameti haldusalas olev maksejõuetuse teenistus hoiatab, et praegune süsteem soosib vastutustundetut ettevõtlust. Riigikogu majanduskomisjonis selgus, et juhtide raskete vigade tõttu on keskmine mahajäetud võlg kasvanud 385 000 euroni.

Eesti maksejõuetuse süsteem on muutunud ohuks riigi majanduslikule usaldusväärsusele – aegunud kord võimaldab ebaausatel ettevõtjatel vastutusest põgeneda ning loob soodsa pinnase kuritarvitusteks. Riigikogu majanduskomisjonis toimunud arutelul toodi see probleem teravalt esile.

Võlad kasvavad, vastutus puudub

Konkurentsiameti haldusalas tegutsev maksejõuetuse teenistus tegeleb peamiselt ühingutega, mis on püsivalt maksejõuetud ja varatutud. Teenistuse andmetel on viimaste aastate jooksul keskmise mahajäetud võla suurus kasvanud märkimisväärselt – praegu ulatub see 385 000 euroni, mis viitab süsteemsele probleemile ettevõtete juhtimisel ja vastutuse võtmisel.

Ekspertide hinnangul on olukorra üks peamisi põhjuseid see, et ettevõtete juhid teevad raskeid juhtimisvigade tagajärgi kartmata, kuna süsteem ei näe ette piisavalt tõhusaid sanktsioone. See loob olukorra, kus ebaausad ärimehed saavad tegutseda praktiliselt karistuseta.

Kurjategijate hüppelaua oht

Maksejõuetuse teenistuse esindajad hoiatasid Riigikogu majanduskomisjonis, et praegune olukord võib teha Eestist atraktiivse sihtkoha rahvusvahelistele kurjategijatele, kes otsivad riike, kus äripettusi on lihtne toime panna ilma tõsiste tagajärgedeta. Selline maine kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskeskkonda ja ärimaailma usaldusväärsust.

Süsteemi reformimiseks on vaja nii seadusandlikke muudatusi kui ka täiendavaid ressursse maksejõuetuse menetluste kiiremaks ja tõhusamaks läbiviimiseks. Praegu venivad paljud menetlused liialt kaua, mistõttu võlausaldajad saavad oma rahast tagasi vaid väikese osa või ei saa üldse midagi.