Erik Gamzejev: Narva kaksikvõimu on sünnitanud valijate ükskõiksus

Narva linnapoliitika pakub elanikele rohkem meelelahutust kui tõelist esindust. Kohalikud tajuvad, et nende igapäevaelu mõjutavad hoopis teised inimesed kui linnajuhid. Erik Gamzejev analüüsib, kuidas valijate passiivsus on viinud kaksikvõimu tekkeni.

Narva linnapoliitikal on kummaline maine – see pakub rohkem meelelahutust kui tõelist esindust. Praegune võimuvõitlus linnas meenutab paljudele vaatajatele pigem laadakahina või liivakastimängu kui tõsist poliitikat, kirjutab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Gamzejev toob välja, et Narva elanikud tajuvad selgelt üht paradoksi: nende igapäevaelu kujundavad hoopis teised inimesed kui ametlikud linnajuhid. Kohalike asutuste juhid, aiandusühistute esimehed ja muud ühiskondlikud tegelased mõjutavad tavainimese elu märksa rohkem kui linnavalitsus. See on üks peamisi põhjuseid, miks paljud narvalased on aastate jooksul muutunud poliitiliselt ükskõikseks.

See ükskõiksus aga ei jää tagajärgedeta. Kui valijad ei osale aktiivselt kohaliku omavalitsuse kujundamises, täitub see vaakum poliitikutega, kes oskavad hästi mängida süsteemi reeglite järgi – mitte tingimata nendega, kes suudaksid linna päriselt edasi viia. Nii ongi tekkinud olukord, kus Narvas valitseb sisuliselt kaksikvõim, mida keegi eriti ei legitimeeri.

Gamzejev rõhutab, et probleemi lahendus ei peitu üksnes poliitikute kätes. Kodanikuaktiivsuse tõus ja suurem osalemine kohalikes valimistes oleks esimene samm selleks, et linnajuhid tunneksid end tegelikult valijate ees vastutavatena. Seni, kuni Narva elanikud vaatavad kohalikku poliitikat kui kõrvaltvaatajad, jätkub see mäng samamoodi.