Erkki Bahovski: Euroopa teenetemärgi sisutühjus

Ajakirjanik Erkki Bahovski analüüsib 2025. aastal loodud Euroopa teenetemärki, mis pidi tähistama Schumani deklaratsiooni 75. aastapäeva. Bahovski hinnangul devalveerus autasu kohe alguses, kui selgus, kes on esimesed laureaadid.

Autasud, preemiad ja tiitlid on inimkonna ajaloos täitnud olulist rolli – tunnustada neid, kelle panus on erakordne ja järeltuleville eeskujuks. Ometi on igasuguste tunnustussüsteemide krooniline haigus nende devalveerumine: mida rohkem jagatakse, seda vähem tähendavad.

2025. aastal, Euroopa Liidu rajamise ühe alustala – Schumani deklaratsiooni – 75. aastapäeval otsustati luua uus Euroopa teenetemärk. Idee tundus õilis: au sees hoida neid, kes on aidanud kujundada ühtset Euroopat ja selle väärtusi. Paraku selgus üsna kiiresti, et uus autasu ei suuda täita oma eesmärki juba esimesest päevast peale.

Probleem ei peitu autasu enda idees, vaid selles, kellele see anti. Esimeste laureaatide valik tekitas rohkem küsimusi kui vastuseid ning pani paljud kahtlema, kas tegemist on sisulise tunnustusega või hoopis poliitilise žestiga. Ajakirjanik Erkki Bahovski hinnangul ongi just see uue teenetemärgi põhiviga – see devalveerus enne, kui jõudis üldse tähendust omandada.

Bahovski juhtib tähelepanu laiemale nähtusele, mis puudutab kõiki tunnustussüsteeme: kui autasude jagamine muutub eesmärgiks omaette, kaotavad need kiiresti oma väärtuse. Euroopa teenetemärgi lugu on hoiatav näide sellest, kuidas hea kavatsus võib rakendamise tõttu tühja tühisuse sümboliks kujuneda.