Erkki Bahovski: kultuur ja ajalugu kui rahvaste selgroog

Arvamustoimetaja Erkki Bahovski leiab, et kultuuril ja ajalool põhinev identiteet on üks peamisi põhjuseid, miks Iraan ja Ukraina on suutnud oma ühtsuse säilitada ka rasketel aegadel. See on oluline õppetund ka Eestile.

Miks on mõned riigid suutnud püsida koos ka siis, kui kõik välised jõud tunduvad neid lõhestamas? Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetaja, pakub sellele küsimusele huvitava vastuse: identiteet, mida ehitatakse üles kultuuri ja ajaloo kaudu, on tugevam kui ükski poliitiline kokkulepe.

Bahovski toob näidetena kaks esmapilgul väga erinevat riiki — Iraani ja Ukraina. Esimene on müstilise kultuuripärandiga idamaine riik, teine nüüd sõjas karmilt proovile pandud Ida-Euroopa demokraatia. Ometi on mõlemal üks ühine joon: sügavalt juurdunud rahvuslik identiteet, mis pole lasknud riigil ja rahval kokku kukkuda isegi äärmusliku surve all.

Ukraina puhul on see eriti selgelt nähtav. Sõja keskel on ukrainlaste ühtekuuluvustunne paradoksaalsel kombel tugevnenud, mitte nõrgenenud. Kultuur, keel ja ühine ajaloomälu on toiminud siduva jõuna, mida relvad ega propaganda pole suutnud murda. Iraanis on sajanditevanune tsivilisatsiooniidentiteet samuti aidanud hoida riiki koos vaatamata sisemistele pingetele ja rahvusvahelisele isolatsioonile.

Bahovski sõnul on selles õppetund ka Eestile. Väikese rahvana, kes asub kahe suurvõimu huvisfääride vahel, ei saa me tugineda ainult liitlassuhetele ega majanduslikule edule. Kultuuriline järjepidevus, keele hoidmine ja ühine ajaloomälu on need vaikivad tugisambad, mis teevad rahvast vastupidavaks ka siis, kui ajalugu tulevad tuulte suunalt, mida keegi ette ei näinud.