Esimesse klassi astuvad lapsed käivad veel mätta ja ei räägi normaalselt

Eesti õpetajad teatavad, et üha rohkem lapsi alustavad põhikooli ilma põhiliste oskusteta nagu elementaarne suhtlemine ja tualetis käimine. Koolid on sunnitud jagama vanematele juhiseid, kuidas lapsi nende arengu suhtes toetada.

Eesti haridusasutused seisavad üha kasvava väljakutsega: esimesse klassi astuvatele lastele puuduvad mitmed põhilised elu- ja omahooldamise oskused, mida traditsiooniliselt arvestati eeldusena koolipäevade alustamiseks. Õpetajad teatavad, et paljud lapsed ei ole veel toalettis käimisega harjunud ja neil on raskusi lihtsa suhtlemisega.

Probleem on muutunud nii laiaulatuslikuks, et mitmed Eesti koolid on sunnitud välja andma vanematele kirjalikke juhiseid, kuidas lapsi nende oskuste omandamisel aidata. See näitab, et paljudele peredele ei ole antud piisavat ettevalmistust ja toe, et tagada lapse areng enne kooli alustamist. Õpetajad märgivad, et need arenguprobleemid nõuavad senisest rohkem aega ja ressursse klassides.

Hariduseksperdid sõnavad, et probleem võib tuleneda mitmetesteguritest, sealhulgas erineva taustaga peredest ja ebakõlast perekonnaelus, kuid ka puudest parentaalse toetusmeetmete ning varaseima lapsehoiuteenuste võimalustest. Mitmed uuringud näitavad, et lapsi, kes algavad kooli suurte arengu puudujääkidega, saab vaja suunavad ja toetavad tingimused, et jõuda eakohastele teadmistele ja oskustele.

Koolisüsteemi seisukoha kohaselt vajab see olukord hoolikat teavitustööd vanematega ja paremat koostööd pere- ja sotsiaalhoolekande ning haridusasutuste vahel. Tegemist on tema aega nõudva probleemiga, mis võib mõjutada pikka perspektiivi ka laste edaspidist õppekulgu ja sotsiaalselt integreerimist kogukonnas.