Euroopa lennureisijate õigused EC261 on vaikses ohus

Euroopa Liidu lennureisijate kaitse määrus EC261 on järk-järgult kaotamas oma algset eesmärki. Kompensatsioonide vähendamine sümboolsete summadeni õõnestab nii tarbijate kaitset kui ka lennuettevõtete vastutust. Ekspertide hinnangul vajab see regulatsioon kiiret tähelepanu.

Euroopa Liidu lennureisijate õigusi kaitsev määrus EC261 on sattunud surve alla, mis ähvardab muuta selle sisutühjaks dokumendiks. Kuigi määrus kehtestati eesmärgiga tagada reisijatele õiglane hüvitis lennuettevõtete põhjustatud hilinemiste, tühistamiste ja pardalelenimiste eest, näitab praktika üha enam vastupidist tendentsi.

Kompensatsioon kaotab mõtte

Probleemi tuumaks on kompensatsioonisummade järkjärguline erosioon. Kui hüvitised vähenevad pelgalt sümboolseteks makseteks, kaob määruse põhiline mõte – sundida lennufirmasid vastutama ning motiveerida neid teenuse kvaliteeti parandama. Tarbijad jäävad aga üksi, ilma tõhusa kaitseta, kui nende lend hilineb tundide kaupa või tühistatakse ilma piisava etteteatamiseta.

Lennuettevõtted on leidnud mitmeid viise määruse rakendamise nõrgestamiseks. Väited erakorraliste asjaolude kohta esitatakse üha sagedamini, et vältida hüvitise maksmist, ning kohtuvaidlused venitatakse pikkadeks ja keerulisteks protsessideks, mis heidutavad üksiktarbijat oma õigusi nõudmast.

Regulatsiooni tulevik sõltub poliitilisest tahtest

EC261 tõhus toimimine eeldab nii siseriiklikelt täitevasutustelt kui ka Euroopa institutsioonidelt selget poliitilist tahet. Ilma aktiivse järelevalve ja jõustamiseta riskib Euroopa Liit olukorraga, kus kehtib küll kaunis regulatsioon paberil, kuid millel puudub reaalne mõju lennuettevõtete käitumisele.

Reisijate huvide kaitseks on vajalik, et liikmesriigid rakendaksid määrust ühtlaselt ja rangemalt ning et Euroopa Komisjon jälgiks tähelepanelikult, kuidas lennufirmad oma kohustusi täidavad. Ainult nii saab EC261 täita oma algset ülesannet – tagada, et lennureisija ei jääks hätta ilma toetuse ja hüvitiseta.