Haigla külastused muutunud surmatuuakse: vanemate hirm

Terminaalse vähiga patsiendi vanem kirjeldab, kuidas A&E osakonna külastused on muutunud ohuteks, kus nakkushaigused ohustavad tema tütre elu. Rebecca Quayle räägib frustratsioonist, et haiged inimesed tulevad osakonnas olevate viirusepuhangu käes.

Tervishoiusüsteemi infrastruktuuri erinevate funktsioonide ebatõhusa eraldamise tõttu on patsiendid, kes sõltuvad oma elu säilitavast ravist, nüüd silmitsi ebamugava ja potentsiaalselt ohtliku olukorrani.Rebecca Quayle, kes hoolitseb terminaalse vähiga tütre eest, on pidanud mitmel korral käima erinevates meditsiinilistes asutustes, kus ta on tunnistanud inimesi, kes samas ruumis köha ja kriitilist terviseolukorra halvenemist. Tema tütre immuunsüsteem, mis on nõrgendatud tema haigusest ja ravimisest, muudab igasuguse nakkushaiguse toe potentsiaalseks ohuks.

Probleemi sügavamale juurele jõudmiseks peab mõistma, et eraldi ruumid, kus infitseeritud ja mitteinfitseeritud patsiendid saaksid olla, on lange meditsiiniline praktika paljudes Euroopa riikides. Sel hetkel seisab haigla praktika silmitsi kriitikaga, kus ootealade loogiline eraldamine puudub, asetades juba nõrkade patsientide terviseks täiendavat ohtu.

Quayle räägib oma frustratsioonist, kuidas A&E vastas osa tema murele, kuid selgest lahendusest ei pakutud. Tema ajalugu esindab paljude perekonnade ühist muretsemist, kelle armastatud inimesed sõltuvad spetsialiseeritud meditsiinilisest abist ning elavad samas ajal pideva kartuse all, et juhuslik kohtumine nakatunud patsiendiga võiks olla fataalse tagajärjega.

See juhtum avab diskussioon selle üle, kuidas modernsed haiglad peaks infrastruktuurilt lähenema haiguste ohjamise ja patsientide ohutuse koordinatsioonile. Näitajad näitavad, et eelnimetatud süsteemi muudatused oleksid võimalik ennetada mitut tüüpi komplikatsioone ja pakkuda ohutut keskkonda neile, kes on juba niigi haavatavad.