Hennoste: suuline suhtlus võõras keeles nõuab teadlikku õpet

Keeleteadlane Tiit Hennoste käsitleb suulise suhtluse väljakutseid võõras keeles. Tema sõnul on võimalik omandada olulised sõnad ja nende kasutused süstemaatilise õpetuse kaudu, kuigi see nõuab pingutust.

Suuline suhtlus on keeleõppija jaoks sageli kõige keerulisem osa, sest see nõuab reaalajas mõtlemist ja kiiresat reageerimist. Kuigi tunduks loogiline, et võõras keeles rääkimine tuleks loomulikus järjekorras, on tegelikkus keerulisem. Keeleteadlane Tiit Hennoste rõhutab, et süstemaatilise lähenemiseta jääb paljudel inimestel just suuline suhtlus nõrgaks kohaks.

Hennoste väidab, et suuliseks suhtluseks vajalike sõnade ja väljendite hulk pole tegelikult nii suur, kui sageli arvatakse. Keskkonda vaadates selgub, et igapäevase suhtlemise jaoks sobib teatavas osas veel üsna piiratud sõnavara. Siiski on oluline, et neid sõnu ja nende rakendamise reegleid õpetatakse teadlikult ja süsteemselt.

Otsustavas rollis on õpetamisviis. Kui keeles praktiseeritakse ainult kirjalikke harjutusi ja gramatika teoreemi, jääb suuline väljendusoskus arenguks puudu. Hennoste seisukoht on selge: suulist suhtlust tuleb treenida aktiivselt, praktiseerides reaalio sarnastes situatsioonides. See nõuab õpetajalt ja õpilaselt ühelt poolt rohkem pingutust, kuid teisalt annab see ka palju paremaid tulemusi.