Iga viies Eesti kutsealune põeb psüühika- või käitumishäiret

Eesti kaitseväe kutsealuste hulgas esineb üha enam psüühika- ja käitumishäireid – nendega on probleeme igal viiendal noorel. Muretsemist valmistab ka laste vähene liikumine, mis mõjutab nii tervist kui ka kaitseväeteenistuse sobivust.

Eesti kutsealuste tervislik seisund on muutunud üha suuremaks murekohaks – igal viiendal ajateenistusse kutsutud noorel esinevad psüühika- või käitumishäired. See probleem puudutab nii kaitseväge, teadlasi kui ka hariduse valdkonda.

Liikumatuse varjukülg

Üheks peamiseks teguriteks, mis noorte tervislikku seisundit halvendab, peetakse ebapiisavat kehalist aktiivsust. Eesti lapsed liiguvad teadlaste hinnangul liiga vähe, mis omakorda soodustab nii füüsilisi kui vaimseid terviseprobleeme. See tendents kajastub otseselt ka kaitseväe statistikas.

Haridusvaldkonna esindajad rõhutavad, et liikumisharjumused kujunevad juba varases lapseeas ning koolide roll on siinkohal kriitilise tähtsusega. Kui lapsed ei liigu piisavalt koolipäeva jooksul ega vaba aja tegevustes, on tagajärjed tervisele pikaajalised.

Kaitseväe vastutus kasvab

Riigikaitse eest vastutajad vaatavad murega peale olukorrale, kus märkimisväärne osa ajateenistuseks kutsutud noortest ei sobi tervislikel põhjustel teenistusse. Psüühika- ja käitumishäired on üks peamisi põhjuseid, miks kutsealused ajateenistusest kõrvale jäetakse.

Ekspertide sõnul on vaja kompleksset lähenemist: alates lasteaedadest ja koolidest kuni tugisüsteemide ja ennetustöö tõhustamiseni. Ainult selline koostöö eri valdkondade vahel suudab pikas perspektiivis olukorda parandada ning tagada Eesti kaitseväele piisavalt terveid ja teenistuseks sobivaid noori.