Indrek Saul: tarbija kindlustunde indeks on kaotanud oma ennustusjõu

Majandusteadlane Indrek Saul leiab, et Statistikaameti tarbija kindlustunde indeks ei suuda enam usaldusväärselt SKP-d ennustada. Ta kutsub ametit indeksit reformima või avaldama selle kõrval valiidsusnäitaja. Vastasel juhul avaldatakse igakuiselt arv, mille tegelikku ennustusvõimet ei tea keegi.

Eesti Statistikaamet avaldab iga kuu tarbija kindlustunde indeksit, mis on aastaid toiminud ühe olulisema majandusnäitajana. Majandusteadlane Indrek Saul tõstatab aga kriitilise küsimuse: kas see indeks suudab tänapäeval üldse enam majanduse käekäiku ennustada?

Indeksi usaldusväärsus on küsimärgi all

Sauli hinnangul on tarbija kindlustunde indeks aja jooksul kaotanud oma seose tegeliku majandustegevusega. Indeks peaks teoreetiliselt peegeldama, kuidas kodumajapidamised oma rahalist olukorda hindavad ja kas nad plaanivad tulevikus rohkem tarbida — kuid praktikas ei pruugi see enam SKP muutusi ette ennustada nii nagu varem.

Probleem seisneb selles, et kui indeks on kaotanud ennustusvõime, kuid seda avalikustatakse endises formaadis, võivad nii ettevõtjad kui poliitikakujundajad teha sellele tuginedes vigu. Statistikaamet peaks Sauli sõnul olukorraga ausalt tegelema — kas indeksi komponente uuendama või läbipaistvalt näitama, kui hästi indeks viimastel aastatel tegelikkust on peegeldanud.

Kaks võimalikku lahendust

Saul pakub välja kaks teed. Esiteks võiks Statistikaamet indeksi ümber kujundada, kasutades ainult neid komponente, mis statistiliselt kõige paremini majandusaktiivsust prognoosivad. Teiseks võiks amet avaldada indeksi kõrval eraldi valiidsusnäitaja — lihtsas keeles numbri, mis näitab, kui täpselt indeks on viimasel perioodil SKP tegelikku arengut kirjeldanud.

Ilma selliste muudatusteta jätkab Statistikaamet igakuise arvu avaldamist, mille ennustusvõimet ei suuda keegi hinnata. See pole mitte ainult ressursside raiskamine, vaid võib aktiivselt kahjustada majandusotsuste kvaliteeti nii era- kui avalikus sektoris.