Julgeolekupoliitika alused, lisaeelarve ja drooniseire: Riigikogu töönädal

Riigikogu arutas Eesti julgeolekupoliitika aluseid ja kiitis esimesel lugemisel heaks 2026. aasta lisaeelarve eelnõu. Päevakorras olid ka kaitseseadused, sotsiaalmaks ja energeetika.

Julgeolekupoliitika alused

Nädala keskseim teema oli Eesti julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise otsuse eelnõu (908 OE I), mis oli täiskogus päevakorras nii teisipäeval kui ka kolmapäeval. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mis määrab kindlaks Eesti kaitsepoliitika põhisuunad. Päevakorra andmetest ei selgu, kas otsus ka lõplikult vastu võeti, kuid teema kahekordsed arutelud viitavad sisulisele arutelule. Samal päeval arutati täiskogus ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE II), mille kohta on protokollitud üks hääletus, ning kahe eraldi kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõu (898 SE I ja 907 SE I), millest viimane käsitleb lahinguvalvet.

Kolmapäeval oli päevakorras ka korrakaitseseaduse muutmise eelnõu (902 SE I), mis puudutab mehitamata sõidukite – ehk droonide – seire ja tõrje rollijaotust riigiasutuste vahel. Küberjulgeoleku valdkonnas oli esimesel lugemisel küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE I).

Lisaeelarve ja sotsiaalmaks

Esmaspäeval jõudis täiskokku riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE I), mille kohta on kirjas üks hääletus. Lisaeelarve sisu päevakorrast ei selgu, kuid selle esitamine täiskogule tähendab, et eelnõu on läbinud komisjoni menetluse.

Olulise sotsiaalmajandusliku kaaluga oli sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu (860 SE III), mis samuti läbis kolmapäeval hääletuse. Tegemist on juba kolmanda lugemisega, mis viitab, et eelnõu on küps lõplikuks otsuseks – kuid päevakorra andmed ei kinnita üheselt, kas see vastu võeti.

Energeetika ja majandus

Teisipäeval hääletas täiskogu Riigikogu otsuse eelnõu üle, millega tehakse valitsusele ettepanek kiirendada uute elektritootmisvõimsuste rajamist Eestis (847 OE I). Eelnõu nõudis Riigikogu koosseisu häälteenamust ja selle kohta on protokollitud kaks hääletust. Lisaks oli päevakorras ettepanek valitsusele mootorikütuste hinnatõusu mõjude leevendamiseks sõidukite kasutajatele (874 OE I) – see peegeldab laiemat arutelu elukalliduse üle, mis kerkis esile ka esmaspäevases arupärimiste blokis, kus küsiti hinnatõusude leevendamise ja inimeste toimetuleku kohta.

Strateegiliste investeeringute kiirendamiseks oli kolmapäeval päevakorras planeerimisseaduse muutmise eelnõu nn ekspressraja loomiseks (906 SE I), mis peaks lühendama suurinvesteeringute lubade menetlusaega.

Õigus, haridus ja muu

Kolmapäeval hääletati karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise seaduse eelnõu (773 SE II) üle – selle kohta on märgitud kaks hääletust, mis viitab lõpphääletusele. Esmaspäeval oli päevakorras ka rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu (831 SE III), mis nõudis Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Hariduse vallas käsitleti õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu (767 SE II). Samuti oli kolmapäeval esimesel lugemisel lastekaitseseaduse muutmise eelnõu (901 SE I) ning bürokraatia vähendamist lubav alkoholiseaduse muutmise eelnõu (853 SE I).

Teisipäeval arutati täiskogus ka ettepanekut, et valitsus töötaks välja lahenduse Vene-Ukraina sõja tõttu Eesti kodanikele ja elanikele tekkinud varaliste kahjude hüvitamiseks (863 OE I) – teema, mis puudutab otseselt paljusid Ida-Viru elanikke ja sõjapõgenikena Eestis viibivaid inimesi.