Keeleküsimus jällegi lahingulauval: minevik nõuab vastust

Arvamustoimetaja Mart Raudsaar võrdleb tänapäevaseid keelelisi pingeid nõukaaegsete kogemustega, kui inimesi saadeti neist lahti vaid sellepärast, et rääkisid eesti keeles. Tema sõnul on okupatsiooniajal kogetu hakanud uuesti korduma.

Mart Raudsaar meenutab 1980. aastate Tallinnat, kus keelekasutus oli määravaks teguriks. Toona seisid inimesed silmitsi diskrimineerimisega oma kodumaal – kauplused ja teenindustegevused keeldusid nende teenindamisest, sest nad soovisid suhelda eesti keeles. See oli okupatsioonireežiimi surve praktiline väljendus, mis tungis igapäevasesse ellu ja seadis eesti kultuuri ja keele teadlikuks ohutuks.

Arvamustoimetaja väitel on see valetuntud tundetus nüüd taas aktiveerunud. Tema kogemus näitab, et keeleteemalised pinged pole lihtsalt ajalooline teema, vaid aktuaalne problem, mis jätkab ühiskonna jagamist. Keele küsimus ei ole pelgalt lingvistiline aine, vaid sügav identiteetide ja kuuluvuse küsimus.

Raudsaari sõnum on selge: minevik, mida pandi tavaliselt unustada ja ületada, nõuab uuesti vastust. Keele järgi inimeste eristamine ja teenuse keeldumamine on märk sellest, et fundamentaalsed ühiskonnaalused pole aja jooksul tugevalt juurdunud. Tema arvamuspalal tuuakse esile, et praegune olukord vajab sama tähelepanu ja vastureaktsiooni, mida vääris okupatsiooniaja diskrimineerimine.