Kertu Birgit Anton: kliimakriis ei ole Eesti kliimaõiguse eelnõu lähtepunkt

Kertu Birgit Anton kritiseerib Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõud, väites, et selle koostamisel ei lähtutud kliimakriisi tõsidusest ega kasvuhoonegaaside kiire vähendamise vajadusest. Selle asemel seati lähtepunktiks ettevõtjate valmisolek oma tegevust jätkusuutlikuks muuta. Antoni hinnangul ei vääri selline dokument seaduse nimetust.

Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on pälvinud teravat kriitikat keskkonnaspetsialistidelt ja poliitikutelt. Kertu Birgit Anton leiab, et eelnõu koostamisel tehti fundamentaalne viga juba alguses — valiti vale lähtepunkt.

Ettevõtjate soovid eespool kliimat

Antoni sõnul võeti seaduse kirjutamisel aluseks mitte kliimakriisi tegelik tõsidus ega teaduslikult põhjendatud vajadus kasvuhoonegaaside heitkoguseid võimalikult kiiresti vähendada. Selle asemel arvestati eelkõige sellega, kui palju on ettevõtjad — eriti kõige häälekamad nende hulgast — nõus oma äritegevust muutma. Selline lähenemine moonutab kogu seaduse sisu ja eesmärki.

Eelnõu ei vääri seaduse nime

Antoni hinnangul tähendab see, et loodav dokument ei täida kliimaseadusele esitatavaid põhinõudeid. Kui seadus ei sätesta selgeid ja teaduspõhiseid eesmärke kasvuhoonegaaside vähendamiseks, vaid kohandub tugevate majandushuvide survega, kaotab see oma sisulise väärtuse. Anton on seisukohal, et sellisel kujul ei vääri eelnõu seaduse nimetust.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelu peegeldab laiemat pinget Eesti kliimapoliitika kujundamisel — ühelt poolt rahvusvahelised kohustused ja teaduslikud soovitused, teiselt poolt kohalike ettevõtjate huvid ja vastupanu muutustele.