Kes saaks olla EL-i Venemaa vahendaja Ukraina sõja lõpetamisel?

Pärast USA taandumist kolmepoolsetest läbirääkimistest Venemaa ja Ukrainaga otsib Euroopa Liit võimalikke kandidaate vahendusmissiooniks. EL-il on aga keeruline leida liidrit, kellel oleks nii Moskvaga usalduslikud suhted kui ka Ukraina ja lääneriikide toetus.

Pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid taandusid kolmepoolsetest rahuläbirääkimistest Venemaa ja Ukrainaga, seisab Euroopa Liit küsimuse ees: kes võiks astuda Washingtoni rolli ja tegutseda usaldusväärsena vahendajana sõja lõpetamiseks?

Vaakum, mida täita

USA lahkumine jätab diplomaatilisse protsessi olulise tühiku. Seni on Washington toiminud puhvrina Kiievi ja Moskva vahel, kuid nüüd ootab rahvusvaheline üldsus, kas Brüssel suudab sarnast rolli täita. Probleemiks on see, et EL tervikuna on Venemaa silmis pigem vaenulik osapool — plokk on kehtestanud Moskvale ulatuslikud sanktsioonid ja toetanud Ukrainat sõjaliselt.

Siiski on mõned Euroopa riigid säilitanud teatud suhtluskanalid Kremliga. Ungari peaminister Viktor Orbán on korduvalt kohtunud Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ning positsioneerinud end rahuläbirääkijana, kuid tema lähenemist on teised EL-i liikmesriigid kritiseerinud kui Moskva-meelset.

Kandidaadid ja takistused

Mõned analüütikud nimetavad võimaliku vahendajana Türgit, mis on NATO liige, kuid on hoidnud suhteid nii Kiieviga kui ka Moskvaga. Türgi vahendas 2022. aastal edukalt Musta mere teraviljatehingut. Samas ei ole Türgi EL-i liige, mistõttu ei saa ta esindada Brüsselit otse.

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas on rõhutanud, et igasugune rahu peab põhinema Ukraina suveräänsuse austamisel ja ei tohi tähendada Vene agressiooni legitimeerimist. See tingimus kitsendab märkimisväärselt vahendusmissiooni võimaliku eduga lõppemise ruumi, arvestades Moskva seniseid nõudmisi.

Lõpuks sõltub kõik sellest, kas Venemaa on üldse valmis EL-iga ühendatud vahendajaga läbi rääkima — seni on Moskva suhtunud Euroopa Liitu kui konflikti osapoolde, mitte neutraalsesse vahendusjõusse.