Kormoranide lahkumine taastab linnurikkuse Eesti meresaartel

Kormoran, mis valiti 2024. aasta linnuks, on viimastel aastakümnetel Eesti meresaartel teiste lindude elurikkust märgatavalt vähendanud. Uuringud näitavad, et seal, kust kormoranid lahkuvad, hakkab linnumaailm tasapisi taastuma.

Kormoran — suur, tumedasuline ja kalamaias lind — on muutunud Eesti meresaarte loodusele tõsiseks väljakutseks. Viimastel aastakümnetel on see mürakas lind teiste linnuliikide elurikkust meresaartel märgatavalt vähendanud, tekitades loodusuurijates muret kohalike ökosüsteemide tasakaalu pärast.

Kormoranide pesapaigad mõjutavad ümbritsevat keskkonda drastiliselt: linnud hävitavad oma väljaheitega taimestiku, mistõttu kaob varjupaik ja pesitsemisvõimalus paljudele teistele liikidele. Tihedalt asustatud kolooniad muudavad saared teistele lindudele põhimõtteliselt elamiskõlbmatuks, kuna taimkate sureb ja maapind muutub lagedaks.

Taastumine pärast lahkumist

Lootustandev uudis on aga see, et looduse taastumisvõime on üllatavalt tugev. Piirkondades, kust kormoranide kolooniad on lahkunud või kust neid on edukalt ümber paigutatud, on täheldatud linnurikkuse kiiret paranemist. Taimkate hakkab taastuma ning sellega koos naasevad ka teised linnuliigid, kes varem piirkonnast taandusid.

Eesti ornitoloogid rõhutavad, et kormorani arvukuse reguleerimine on keeruline teema, mis nõuab hoolikat kaalutlemist. Ühelt poolt on tegemist looduslikult esinev liigiga, teisalt aga tekitab tema liigsuur arvukus tõsist kahju nii kalandusele kui ka teiste lindude elurikkusele. Mullune aasta linnu tiitel tõi kormoranile suuremat avalikku tähelepanu ja aitas kaasa arutelule selle liigi ohjamise üle.