Läti keeldub ELi rändepakti alusel põgenikke vastu võtmast

Läti keeldub ELi uue rändepakti raames põgenikke vastu võtmast ega soovi maksta solidaarsusmehhanismi makseid. Põhjuseks on kuuendat aastat järjest kasvav ebaseaduslike piiriületuste arv Läti-Valgevene piiril, eriti suvehooajal.

Läti on teatanud, et ei kavatse ELi uue rändepakti alusel täiendavaid põgenikke vastu võtta ega osaleda ühenduse solidaarsusmehhanismi rahastamises. Riia põhjendab oma seisukohta kasvava survega idapiiril, kus ebaseaduslikud piiriületused on muutunud juba kuuendat aastat järjest murettekitavaks probleemiks.

Suvi toob Läti-Valgevene piirile traditsiooniliselt rändehooaja tipu, mil rändevoogude intensiivsus oluliselt kasvab. Läti võimud leiavad, et selline olukord muudab täiendavate kohustuste võtmise ELi tasandil ebamõistlikuks, kuna riik peab juba niigi toime tulema märkimisväärse piiresurve ja sellega kaasnevate julgeoleku- ning humanitaarküsimustega.

Läti seisukoht peegeldab laiemat pinget ELi liikmesriikide vahel rände küsimustes, kus välispiiri äärde jäävad riigid nõuavad suuremat paindlikkust ELi ühistes rändemehhanismides. Valgevene piiri äärde jäävad Balti riigid ja Poola on korduvalt rõhutanud, et neid kasutatakse hübriidründe instrumendina, mida juhib Minski režiim Aleksandr Lukašenko juhtimisel.

ELi uus rändepakt, mis jõustus käesoleval aastal, kohustab liikmesriike kas vastu võtma teistest riikidest ümberpaigutatud varjupaigataotlejaid või maksma solidaarsuse nimel rahalist kompensatsiooni. Läti keeldumine tõstatab taas küsimuse, kuidas tasakaalustada ELi ühist varjupaigasüsteemi välispiiri kaitsmise vajadusega.