Ligi 2000 eestlast põeb hulgiskleroosi, mille sümptomid jäävad tihti märkamata

Eestis elab umbes 2000 inimest sclerosis multiplex'i ehk hulgiskleroos diagnoosiga. Enamik neist haigestub parimas tööeas, 20–40-aastaselt. Haiguse sümptomid on sageli varjatud ja raskesti märgatavad.

Eestis on praegu ligi 2000 inimest, kellele on pandud sclerosis multiplex'i (SM) ehk hulgiskleroosi diagnoos. Tegemist on tõsise kroonilise haigusega, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ning mille sümptomid võivad pikka aega jääda peaaegu nähtamatuks.

Eriti murettekitav on asjaolu, et haigus tabab kõige sagedamini inimesi just nende parimas tööeas — enamik patsiente saab diagnoosi 20. ja 40. eluaasta vahel. See tähendab, et haigus mõjutab tugevalt nii isiklikku elu kui ka tööalaseid võimalusi.

Hulgiskleroos on haigus, mille puhul immuunsüsteem ründab oma keha närvirakke kaitsvat müeliinkihti. Sümptomid võivad olla väga erinevad — väsimus, tasakaaluhäired, nägemisprobleemid, tuimus ja lihasnõrkus — ning need võivad vahelduda ägenemiste ja leevendumiste perioodidega, mis teeb haiguse varajase avastamise keeruliseks.

Varjatud kulg muudab diagnoosimise keeruliseks, kuna patsiendid ise ei pruugi oma sümptomeid kohe tõsiselt võtta või omistada need mõnele muule põhjusele. Seetõttu on arstide ja üldsuse teadlikkuse tõstmine haiguse tunnustest eriti oluline, et aidata patsientidel õigel ajal abi saada ja sobiv ravi alustada.