Linnapuugid Eestis võivad kujutada suuremat nakkusriski kui metsapuugid

Eelmisel aastal nakatus Eestis üle 3300 inimese puukborrelioosi või puukentsefaliiti. Eksperdid hoiatavad, et linnakeskkonnas elavad puugid võivad olla ohtlikumad kui metsas leiduvad. Nakkusrisk võib linnas mõnel juhul olla isegi kõrgem kui maapiirkondades.

Eestis nakatus eelmisel aastal enam kui 3300 inimest puukborrelioosi või puukentsefaliiti – haigustesse, mida levitavad puugid. Kuigi enamik inimesi seostab puuke metsade ja maapiirkondadega, näitavad andmed, et oht varitseb ka linnaaedades, parkides ja haljasaladel.

Linnakeskkond suurendab kokkupuudet

Linnades on puukide elupaigad inimestele lähemal kui kunagi varem. Pargipingid, laste mänguväljakud ja koeraga jalutamise teed asuvad tihti rohelusaladel, kus puugid aktiivselt jahivad peremeesorganisme. Kuna linnainimesed kasutavad neid alasid sageli ja sageli ettevaatusabinõudeta, võib nakatumise tõenäosus olla kõrgem kui harjumuspäraselt metsas käival inimesel.

Miks linnapuugid ohtlikumad on

Teadlaste sõnul võib linnapuukide nakatumismäär borrelioosi bakterite ja puukentsefaliidi viirusega olla kõrgem kui metsapuukidel. Selle ühe põhjusena tuuakse linnas elavate näriliste, eriti hiirte suur tihedus – just nemad on puukidele peamised nakkuse allikad. Mida rohkem nakatunud peremeesloomi ühel alal elab, seda suurem on ka puukide endi nakatumismäär.

Terviseeksperdid soovitavad linnaelanikel kanda pikki riideid, kasutada puugitõrjevahendeid ning kontrollida end pärast rohealadel viibimist hoolikalt. Puukentsefaliidi vastu on olemas ka vaktsiin, mida peetakse kõige usaldusväärsemaks kaitsevahendiks. Puugi hammustusel tuleb see võimalikult kiiresti eemaldada ning jälgida terviseseisundit järgnevatel nädalatel.