Mait Raava: Eesti innovatsioon vajab kitsamat fookust ja suuremat rahastust

Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava leiab, et Eesti tootlikkuse kasvatamiseks on vaja tihedamat koostööd teadusasutuste ja erasektori vahel. Innovatsiooni võti peitub kitsamas spetsialiseerumises ja mastaapsemas rahastamises. Ilma nende muutusteta jääb Eesti maailma tipust kaugele.

Hiljuti avaldatud raport «Eesti majandus globaalsete tõmbetuulte käes» toob selgelt välja ühe Eesti majanduse valupunkti: teadusasutuste ja erasektori koostöö on liiga nõrk, et toetada tõelist innovatsiooni. Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant ja Tallinna Tehnikaülikooli professionaalsuse arendamise külalislektor Mait Raava hoiatab, et sellise olukorra jätkudes ei ole Eestil võimalik maailma innovatsioonitippu tõusta.

Raava sõnul on Eesti innovatsioonimaastiku peamine probleem liiga lai ja hajuv fookus. Riik üritab korraga toetada paljusid valdkondi, kuid tulemuseks on enamasti kesisem mõju ja kilustunud ressursid. Lahenduseks pakub ta senisest oluliselt kitsamat spetsialiseerumist, kus valitakse välja mõned strateegilised tugevused ning neisse investeeritakse järjekindlalt ja ambitsioonikalt.

Teiseks oluliseks muutuseks peab Raava rahastamise mahu ja kvaliteedi tõstmist. Keerukas innovatsioon — see, mis suudab luua püsivat konkurentsieelist — nõuab suuri ja pikaajali investeeringuid ning usalduslikku partnerlust ülikoolide, uurimisasutuste ja ettevõtete vahel. Praegune killustatud rahastusmaastik seda piisavalt ei võimalda.

Raava hinnangul on Eestil olemas potentsiaal ja vajalik vaimne kapital, kuid puudu jääb süsteemsest lähenemisest. Teiste edulike väikeriikide kogemus näitab, et just strateegiline fookus ja tugev avaliku ning erasektori koostöö on need, mis viivad riigi tegelikku innovatsiooniliidriks.