Margit Sutrop: mida peaks kool õpetama, kui tehisintellekt annab vastused?

Filosoof ja eetik Margit Sutrop küsib, milline peaks olema kooli roll ajastul, mil tehisintellekt on juba muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Tehisintellekt on jõudnud õpilaste telefonidesse, kodutöödesse ja õppematerjalidesse. Kas see on hea või halb, sõltub sellest, millist rolli see täidab.

Filosoof ja eetik Margit Sutrop tõstatab olulise küsimuse: mida peaks kool õpetama ajastul, mil tehisintellekt suudab anda vastuse peaaegu igale küsimusele? Tehisintellekt on juba täna lahutamatu osa õppeprotsessist — see peitub õpilaste telefonides, koduülesannetes, õpetajate töölaual ja õppematerjalides.

Tehisintellekt klassiruumis

Tegemist ei ole enam tuleviku stsenaariumiga. Õpilased kasutavad tehisintellektipõhiseid tööriistu igapäevaselt, sageli ilma et kool seda suunaks või juhendaks. See tõstatab fundamentaalse pedagoogilise küsimuse: kui masin suudab lahendada matemaatikaülesande, kirjutada essee või selgitada ajaloolist sündmust, siis milles seisneb kooli tegelik ülesanne?

Sutrop rõhutab, et tehisintellekti mõju haridusele ei ole iseenesest ei hea ega halb — kõik sõltub sellest, millist rolli see õppeprotsessis täidab. Kui tehisintellekt asendab mõtlemise, on see probleem. Kui aga see toetab ja laiendab inimlikku mõtlemisvõimet, võib sellest saada väärtuslik tööriist.

Kriitilise mõtlemise tähtsus

Võtmeküsimus on, kuidas kasvatada lapsi, kes oskavad tehisintellekti kriitiliselt kasutada — mitte lihtsalt vastuseid kopeerida, vaid küsida, kas vastus on õige, eetiline ja kontekstile vastav. Kool peaks Sutropi hinnangul suunama fookuse faktiteadmistelt rohkem sügavale arusaamisele, loovusele ja eetilisele kaalutlemisele.

Eesti haridusmaastikul on see arutelu eriti aktuaalne, arvestades riigi ambitsioone olla digiriigi eestkõneleja maailmas. Kuidas ühitada tehisintellekti võimalused tervikliku ja humanistliku haridusega — see on küsimus, millele ei ole veel selget vastust, kuid millest ei saa enam mööda vaadata.