Miks puudega noored jäävad pärast kooli koju?

Remi Gregori Sass kirjutab, kuidas erivajadusega inimesed, kellel on tahe ja oskused, satuvad tööturul diskrimineerimisele. Kuigi pärast kooli lõpetamist on võimalused olemas, muutub tööle saaminek peaaegu võimatuks.

Puudega inimese roll ühiskonnas peaks olema aktiivne ja tootav, kuid Eestis tekivad probleemid juba tööturule sisenemise ajal. Kui erivajadusega kandidaat saadab oma CV võimalikule tööandjale ning osaleb töövestlusel koos teise kandidaadiga, on väga tõenäoline, et esimesena jäetakse välja just see inimene, kellel on puue.

Puudega noored, kes on lõpetanud kooli ja omavad vajalikke oskusi ning motivatsiooni, otsivad võimalusi panustada ühiskonda. Kuid praegune süsteem ei paku neile piisavat tuge ja võimalust tavaistele võrdsetel tingimustel tööle asuda. Diskrimineerimine algab juba värbamisetapil, kus tööandjad ei näe kandidaadi potentsiaali, vaid ainult tema puuet.

Et lahendada seda probleemi, on vaja muuta nii tööandjate mentaliteet kui ka Eesti tööturupoliitikaid. Erivajadusega inimesed suudavad teha väga head tööd, kui neile antakse õiged tingimused ja võimalus. Ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne areng sõltub sellest, kuidas me kasutame kõikide oma kodanike potentsiaali - ka nende, kel on puue.