Millal saab rongiga Võrru? Raudteeliiklus kui lahendus Eesti ühistranspordi probleemidele

Eesti suurlinnade vaheline bussiliiklus on raskes seisus ning otsitakse lahendusi. Vahur Kooritsa hinnangul ei ole vastuseks olemasolevate bussiliinide päästmine, vaid rongiliikluse laiendamine — inimesed eelistavad lihtsalt ronge bussidele.

Eesti ühistransport seisab valiku ees: kas päästa vaevlevad bussiliinid või investeerida hoopis raudteeühenduste laiendamisse. Arutelu keskmes on küsimus, millal saab rongiga jõuda ka Võrru ning teistesse Lõuna-Eesti linnadesse, kus praegu tuleb leppida bussiühendusega.

Bussiliiklus on kriisis

Suurlinnade vahelised bussiliinid kannatavad reisijate arvu vähenemise käes ning mitmed liinid on jäänud kestlikult toimima vaid tänu riiklikele toetustele. Olukord seab kahtluse alla senise lähenemise, mille kohaselt täidavad bussid rongide kõrval ühistranspordi selgroo rolli.

Vahur Koorits toob välja, et probleem ei peitu niivõrd bussiliinide korralduses kui inimeste eelistustes. «Inimestele lihtsalt meeldivad rööpad bussidest rohkem,» märkis ta, viidates sellele, et raudteeühendus tõmbab reisijaid loomulikumalt ligi kui bussimarsruudid.

Raudtee kui pikaajaline lahendus

Rongiliikluse laiendamine tähendaks investeeringuid infrastruktuuri, mis on küll kulukam lühiajaliselt, kuid pakub jätkusuutlikumat lahendust pikas perspektiivis. Võru on üks linnadest, kuhu rongiga praegu ei pääse, kuigi linn on Lõuna-Eesti oluline keskus.

Küsimus, millal Võru rongiliinile saab, jääb praegu vastuseta — konkreetseid plaane ega ajakavasid avalikustatud ei ole. Siiski näib suund olevat selge: Eesti ühistranspordi tulevik on pigem raudteel kui maanteel.