Muslimiriigid pole valmis Abraami kokkuleppeid laiendama vaatamata Trumpi survele

USA president Donald Trump survestab Lähis-Ida muslimiriike liituma Abraami kokkulepetega, kuid enamik neist pole selleks valmis. Analüütikud leiavad, et Trump üritab eelkõige rahuldada sisepoliitilisi mängijaid. Kokkulepete laiendamine eeldaks riikidelt tunnustust Iisraelile, mida paljud peavad praeguses olukorras poliitiliselt võimatuks.

USA president Donald Trump on seadnud eesmärgiks laiendada Abraami kokkuleppeid, tuues uusi muslimiriike Iisraeli tunnustajate ringi, kuid Lähis-Ida riikide vastuseis teeb selle plaani elluviimise äärmiselt keeruliseks.

Abraami kokkulepped, mis sõlmiti Trumpi esimese presidendiaja lõpus 2020. aastal, tõid Iisraelile normaliseeritud suhted Araabia Ühendemiraatide, Bahreini, Sudaani ja Marokoga. Nüüd soovib Trump laiendada seda ringi teiste riikidega, sh Saudi Araabiga, kuid viimane on andnud mõista, et normaliseerimisele ei järgne ilma märkimisväärse edenemiseta palestiinlaste riikluse küsimuses.

Sisepoliitiline kalkulatsioon

Mitmed Lähis-Ida analüütikud leiavad, et Trumpi surve kokkulepete laiendamiseks ei ole niivõrd välispoliitiline strateegia, kuivõrd katse meeldida Iisraeli toetavatele siseteguritele USA-s. Lähis-Ida poliitika ekspertide hinnangul on Trumpi administratsioon seadnud prioriteediks tulemuste teatamise, isegi kui need on sisuliselt piiratud.

Gaza sõda on lisanud olukorrasse täiendava keerukuse. Paljud araabiariigid on avaliku arvamuse surve all, mistõttu avatud lähenemine Iisraelile tähendaks praegu tohutut sisepoliitilist riski. Jordaania, Egiptus ja Türgi on andnud selgelt mõista, et Abraami kokkulepetega liitumine ei ole praeguses geopoliitilises kontekstis arutelugagi.

Riigid ootavad selgust Palestiinas

Saudi Araabia on seni selgeim oma tingimustes: Riyadh nõuab usaldusväärset teed Palestiina riikluse poole kui eeltingimust igasugusele normaliseerimisele Iisraeliga. Trumpi administratsioon on samas pakkunud pigem ebamääraseid lubadusi, mis ei rahulda Saudi poolt. Analüütikud osutavad, et ilma konkreetsete sammudeta Palestiina küsimuses jäävad muslimiriigid tõenäoliselt kõrvale, hoolimata USA majanduslikust ja poliitilisest survest.