NATO kaitse selgitatud: mida pead teadma Eesti turvalisuse kohta

NATO kaitse on muutunud Eestile kriitiliseks, sest Venemaa suurendab julgeolekuohte droonide, elektrooniliste häiretega ja sõjaliste ähvardustega Balti piirkonnas. USA kohustuse määrimatusus, Euroopa kasvav kaitsekulutamine ja NATO struktuurimuudatused loovad keerulise turvalisuse olukorra, milles Balti riigid peavad tugevdama oma kaitsevõimet.

NATO kaitse on Eestile, Lätile ja Leeduele olnud alates nende liitumisest alliansiga kriitilise tähtsusega, kuid viimase aasta sündmused on muutnud selle tähtsuse veelgi ilmsemaks. Venemaa täiemahulise sõja käivitamine Ukrainas 2022. aastal ja sellele järgnenud aastatel eskaleeruvad julgeolekuohud Balti piirkonnas on tõstatanud uuesti küsimused, kuidas NATO ja eriti Ameerika Ühendriigid kaitstavad NATO idatiival asuvaid väiksemaid liikmesriike.

Venemaa on aktiivselt suurendanud oma agressiivseid tegevusi Balti piirkonnas. Droonid on korduval puhul tungind Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi, käivitades küsimusi Euroopa õhukaitse võimekuse kohta. Lisaks droonijuhtumitele on Venemaa jätkuvalt häirinud GPS-signaale ja rakendanud muud elektroonilist sõjapidamist, mida kasutavad NATO ja liitlaste õhuväed. Briti kaitseministrile antud lennuki signaal häiriti Venemaa piiri lähedal, mis näitas selgelt, et elektrooniline sõjapidamine on muutunud arvutustava ja igapäevaseks tegevuseks.

USA presidendi Donald Trumpi valiminek ja tema vastuolulised väited NATO ees käsitletava finantskohustuse kohta on tekitanud Euroopas, eriti Baltikumis, märkimisväärset ebakindlust. Trump on vahepeal andnud vastuolulisi signaale, lubades saata sõdureid Poolasse ja Euroopasse, kuid seejärel andis mõista, et võib USA vägesid sealt tuua. Euroopa ametnikud seisavad silmitsi USA otsuste ettearvaamatusega, mis omakorda on sundinud Euroopat otsima alternatiivse Ameerikale sõltumatuid kaitsemehhanisme. Siim Kallas ja teised Euroopa juhid on kutsunud üles ühiste Euroopa kaitsemeetmete loomisele, mida USA ei kontrolliks.

NATO on reageerinud nendele väljakutsetele struktuuri ümberkorraldamisega. Reuters teatas, et NATO kavandab uue juhtimisstruktuuri loomist Balti riikides, mis võimaldaks kiiresti paigutada suuri väekontingente Eestisse ja Lätti. NATO plaanib tugevdada Eesti ja Läti kaitseks määratud vägesid ja teise korpuse paigutamist. Need sammud on vajalikud, kuna senine NATO struktuur ei ole piisavalt kiire väekoondiste paigutamiseks kriitiliste olukordade korral.

Euroopa riigid on oma poolt märkimisväärselt suurendanud kaitsekulutusi. Saksamaa kulutas käesoleval aastal kaitsele üle nelja protsendi sisemajanduse kogutoodangust ja kavatseb seda järgmiselt aastal suurendada. Leedu ostis 936 Patria soomukit Soomest, Poola saab esimesed F-35 hävitajad USAlt ja Rootsi valmistub andma Ukrainale hävitajaid. Need investeeringud näitavad Euroopa determinatsiooni tugevdada oma kaitsesuutlikkust ja vähendata sõltuvust USA-st.

Ukraina sõda on olnud Baltikumi jaoks õppeallikaks. Ukraina droonid on tungind Balti riikide õhuruumi, mis näitas nende õhukaitse puudusi. Samas on Ukraina sõda näidanud, et väiksematki riigid saavad vastu panna suurele agressorile, kui neil on õiged vahendid ja NATO tugi. Ukraina välisministri avalduse kohaselt on Venemaa ressursid kaotamas mõju sõjastrateegiaga, mis võib anda Baltikumile mingit lohutust, kuid see ei tähenda, et oht on kadunud.

Eesti jaoks on NATO kaitse saanud praktiliseks küsimuseks. Kaitseminister Hanno Pevkur on hoiatanud logistiliste probleemide eest, mis võivad tekkida USA väeümberpaikamise tõttu. NATO struktuuri muudatused tuleb kiiresti viia ellu, et tagada Eesti kaitsevõime. Eesti välisminister Margus Tsahkna on rõhutanud, et kui NATO liitlased eraldaksid Ukrainale sama palju ressursse kui Eesti, paraneks olukord märkimisväärselt.

Tulevikus seisavad NATO ja Eesti silmitsi keeruliste valikutega. Putini deklareeritud õigus kasutada relvajõude välismaal elavate venelaste kaitseks võib olla väidetav pretekst Balti riikide sisemiseks sekkumiseks. NATO peab jääma tõhusaks ja kasulikuks kõigile liikmesriikidele, nagu USA välisminister Rubio ütles. Samal ajal peavad Balti riigid ja Euroopa laiemalt tõestama oma kaitsevõimet ja valmisolekut, et NATO deterrentsi vastu sõltus rahule.