NATO kaitse selgitatud: miks Baltikum on Euroopa julgeolekuks kriitilise tähtsusega

NATO kaitse on muutunud Eesti, Läti ja Leedu jaoks enam kui kunagi varem oluliseks, sest Venemaa suurendab julgeolekuohte Balti piirkonnas droonide ja elektrooniliste häiretega. USA kohustuse kõiklemise, Euroopa suureneva kaitsekulutuste ja NATO struktuuri ümberkorralduse keskel seisavad Balti riigid silmitsi keerulise turvalisuse maastikuga.

NATO kaitse viitab Põhja-Atlandi lepingujärgsele kollektiivsele kaitsele, mille põhimõte on, et rünnak ühele liikmele on rünnak kõigile. Eesti liitus NATOga 2004. aastal, mis andis riigile juurdepääsu liidu julgeolekugarantiidele ja võrgustikele. Sellest ajast peale on NATO kaitse olnud Eesti rahvusvahelise turvalisuse aluskivi, eriti arvestades Venemaa sooritavat survet ja ähvardusi.

NATO kaitse Baltikumis on ajalooline tagapõhja. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal paasutasid Eesti, Läti ja Leedu end Vene kontrollost vabaks. NATO laienemine Ida-Euroopasse 2004. aastal oli piirkonna turvalisuse seisukohalt üliolulisine samm. Siiski elas Baltikum suhtelises turvalisuses kuni 2014. aastani, mil Venemaa annekteeris Krimmi ja alustasid separatistid konflikti Donetskis ja Luganskis. Selle järel hakkas NATO tugevdama oma kohalolekut Balti riikides.

Kaasaegne NATO kaitse Baltikumis hõlmab mitmelisi komponente. Esiteks on kohal NATO Eesti Bataljon ehk Enhanced Forward Presence (eFP), mille juhib Suurbritannia ja millesse kuuluvad sõdurid Prantsusmaalt, Rootsist ja teistest liitriikidest. Teiseks on NATO õhupolitseiamissiooni operatsioonid, mille raames kaitstavad NATO hävitajad Balti õhuruumi. Kolmandaks on NATO radarite ja muude kaitseseadmete võrgustik, mis jälgivad piirkonda. Need elemendid koos moodustavad mitmetasandilise kaitseülesehituse.

Sejuures on Venemaa oma tegevuseid märkimisväärselt intensiivistanud. Viimastel kuudel on Balti õhuruumi sattunud kümneid droonesid, enamikult arvatavasti Venemaa kontrolli all. Moskva on väitnud, et Balti riigid lubavad Ukrainal kasutada nende õhuruumi rünnakuks Venemaale, kuid Eesti, Läti ja Leedu on neid väiteid eitanud. Venemaa samaaegselt ähvardab tuumarelva kasutamisega ja viib sõjalisi harjutusi Lääne piiril. Leedu välisminister avaldas isegi, et NATO on võimeline tasandama Vene sõjalisi baase Kaliningradi regioonis, millele Moskva reageeris tuumaga ähvardamisega.

Kruuciaal on ka USA roll NATO kaitsessüsteemis. Balti riigid sõltuvad suuresti Ameerika sõjalise toest ja kohalolemisest. Kuid praegused arengud USA poliitikasse on tekitanud muret. Donald Trumpi administratsioon on korduvalt vihjamisteginud USA vägede vähenemisest Euroopas. Samuti on teada, et Trump hägustab USA kohustuse kindlust NATO ees, mis laiab Balti riikide julgeolekutunde. Kuigi Trump teatas hiljuti 5000 USA sõduri saatmisest Poolasse, on epäselgus selle kestuse ja ulatuse osas jäänud pealinnadesse muret tekitama.

Euroopa seisukohalt on NATO kaitse muutunud veel kriitilisemaks. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on suurendanud oma kaitseeelarveid ja otsivad suurematuid kaitsestruktuure, mis ei sõltuks nii tugevalt USA poolehoidust. Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja teised suurriigid töötavad välja ühiseid lennuväe ja õhukaitsesüsteeme. Saksamaa suurendas oma kaitseeelarveid üle nelja protsendi SKP-st. See näitab, et Euroopa teadvustab, et tuleb rohkem oma kaitse eest vastutada.

Eesti jaoks tähendab see praktikas palju. Riik peab tugevdama oma kaitsetöösturit ja varustust. Samaaegselt peavad Balti riigid säilitama NATO liitlaste kohalolemise ja toetuse. Tallinnas peetud Eesti-Poola kaitsekoostöö konverentsi ja Kaitseministeeriumi istungite keskmes on olnud küsimused USA vägede paigutusest, NATO struktuuritest ja Balti piirkonna kaitsevahedest. Eesti kaitseminister Hanno Pevkur on hoiatanud, et USA sõdurite ümberpaigutamine Saksamaalt Poolasse võib tekitada logistilisi probleeme Baltikumis.

Tuleviku perspektiivist on NATO kaitse Baltikumis jätkuvalt ebastabiilne. Venemaa ähvardused kasvavad, USA kohustus on ebakindel ja Euroopa koolitsus ja mobilisatsioon võtavad aega. NATO plaanib tugevdada Balti riikides juhtimisstruktuuri ja valmistub kiiresti paigutama väekontingendid kriisi ajal. Samaaegselt arutleb NATO liitlaste kohal, kuidas säilitada ühtsus ja otsustavus pea näost väljakutsed vastu võttes. Balti riigid, sealhulgas Eesti, peavad jätkuvalt rõhu all püsima, et NATO kaitsega seotud kohustused ja garantiid jäävad tugevad ja usaldusväärsed.