Õppekäikude rahastus ajab koolid ja teatrid kriisiseisu

Haridus- ja teadusministeeriumi segane juhend õppekäikude rahastamise kohta on sundinud koolid traditsioonilistest õppekäikudest loobuma ja kultuuriasutused eraraha otsima. Ajalooõpetaja Tiina-Mall Kreem ja Eesti Noorsooteatri juht Leino Rei hoiatavad, et süsteem jätab paljud õpilased ilma olulisest õppekogemusest.

Eesti hariduselu puutub taas häda: Haridus- ja teadusministeeriumi andmata või vastuolulised juhised õppekäikude rahastamise reeglite kohta on tekitanud sügava segaduse koolide, kultuuriasutuste ja perede vahel. Paljud koolid karjuvad, et ei ole kindlad, mis õppekäigud on lubatud ja kuidas neid rahastada, mis on viinud traditsiooniliste tegevuste ärajäämiseni.

Ajalooõpetaja ja Eesti Muuseumiühingu juhatuse liige Tiina-Mall Kreem on muutunud probleemsituatsiooni näoks. Segaste ametlike sõnumite tõttu pidi ta loobuma pikaajalistest traditsioonilistest õppekäikudest, mida tema koolid aastakümneid on korraldanud. "Ei ole selget sõnumit, mida tohib teha ja mida mitte," ütleb Kreem, märkides, et see kahjustab eelkõige õpilaste õppimisvõimalusi.

Kultuuriasutused seisavad aga teise probleemi ees: koolide kartus sanktsioonide ees on loonud olukorra, kus teatrid ja muud kultuuriasutused peavad puudujääva rahastuse katmiseks ise eratoetajaid otsima. Eesti Noorsooteatri juht Leino Rei räägib, et teatrid on sattunud rahalises segaduses, sest koolid karjuvad, et neil ei ole raha õppekäikudeks, samas kui ministeerium teadab andmata, kuidas seda rahastust peaks jaotama.

"Süsteem on läbi segatud," lisab Rei, märkides, et ilma selgete reegliteta ei saa kultuuriasutused planeerida oma tegevusi ega otsida rahastajaid. Probleem puudutab Eesti koolide ja kultuurisektori suhet, mis vajab kiiret lahendamist, et tagada õpilastele jätkuvalt juurdepääs hariduslikele ja kultuurilistele tegevustele.