Piret Viirpalu: Eestil on lühike ajaaken rakenduskõrghariduse väärtustamiseks

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees Piret Viirpalu kirjutab, et Eesti üks olulisemaid küsimusi järgnevaks kümnendiks on rakenduskõrghariduse väärtustamine. RKRN saatis erakondadele ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks. Praktiliste oskustega inimesed tagavad julgeoleku, tervishoiu, transpordi ja kultuurilise järjepidevuse.

Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu (RKRN) on saatnud Eesti erakondadele konkreetsed ettepanekud kõrghariduspoliitika kujundamiseks, tõstes fookusesse küsimuse, kuidas riik väärtustab praktilist kõrgharidust järgmisel kümnendil.

RKRNi esimees ja kõrgema kunstikooli Pallas rektor Piret Viirpalu rõhutab, et rakenduskõrgkoolid koolitavad inimesi, kes hoiavad üleval Eesti julgeolekut, tervishoidu, lennundust ja transpordiühendusi, tööstust ning kannavad edasi kultuurilist järjepidevust. Ometi ei ole rakenduskõrghariduse ühiskondlik väärtus Viirpalu hinnangul piisavalt tunnustatud.

Eestis tegutsevad rakenduskõrgkoolid pakuvad haridust, mis on tihedalt seotud konkreetsete elukutsete ja töömaailma vajadustega. Neis koolides omandatakse praktilised oskused, mida vajatakse näiteks meditsiinis, lennunduses, kultuurivaldkonnas ja tootmises — sektorites, ilma milleta ei saa ühiskond toimida.

Viirpalu sõnul on tegemist lühikese ajaakna ja kiireloomulise küsimusega: kui rakenduskõrgharidust ei väärtustatata poliitilisel tasandil piisavalt juba lähiaastatel, süveneb praktiliste oskustega spetsialistide puudus veelgi. RKRN kutsub erakondi üles võtma selge seisukoha, kuidas rakenduslik kõrgharidus Eesti haridusmaastikul positsioneerida ja rahastada.

RKRNi pöördumine erakondade poole on märk sellest, et rakenduskõrgkoolid soovivad osaleda aktiivsemalt hariduspoliitika kujundamises ning nende hääl peaks jõudma nii riigikogu saali kui ka valitsuse lauda.