PPA liiklusjärelevalve juht ja Timpson vaidlesid mobiilsete kiiruskaamerate hoiatusmärkide üle

PPA liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss ja riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson läksid eriarvamusele küsimuses, kas mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldatavad hoiatusmärgid tegelikult liiklusohutust parandavad. Kirssi ja Timpsoni seisukohad lahknesid selles, millist mõju sellistel märkidel liiklejate käitumisele on.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss ning riigikogu õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) ei suutnud jõuda ühisele seisukohale selles, kas mobiilsete kiiruskaamerate ette paigutatavad hoiatusmärgid aitavad kaasa liiklusohutuse parandamisele Eestis.

Vaidluse tuumaks on küsimus, kuidas mõjutavad eelhoiatusmärgid juhtide käitumist. Ühe seisukoha järgi võivad sellised märgid suunata juhte kiiruse vähendamisele vaid kameras ohtlikus piirkonnas, mitte muuta üldist liikluskäitumist pikemaajaliselt. Teise vaate kohaselt on hoiatusmärgid oluline vahend, mis annab juhtidele õigeaegse signaali ning soodustab seeläbi turvalisemat sõitu.

Mobiilsed kiiruskaameraid kasutatakse Eestis liiklejate kiiruse kontrollimiseks erinevates kohtades, kus liiklusõnnetuste risk on suurem. Hoiatusmärkide paigaldamine kaamerate lähedusse on tekitanud ühiskonnas laiema arutelu selle üle, kas liiklusohutuse eesmärk on pigem karistamine või juhtide teadlik suunamine ohutumale käitumisele.

Riigikogu õiguskomisjon tegeleb liiklusseaduse ja sellega seotud regulatsioonidega, mistõttu on komisjoni esimehe seisukoht mobiilsete kiiruskaamerate küsimuses märkimisväärne. PPA vastutab praktikas liiklusjärelevalve korraldamise eest ning ameti arvamus toetub igapäevasele töökogemusele liiklusohtlike olukordade ennetamisel.